| 1. | Kelle jalg tatsub, selle suu matsub (EV 2399) | 360 |
| 2. | Kes koera saba kergitab, kui koer ise (EV 4046) | 360 |
| 3. | Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu (EV 13702) | 310 |
| 4. | Pill tuleb pika ilu peale (EV 8846) | 290 |
| 5. | Suur tükk ajab suu lõhki (EV 12717) | 285 |
| 6. | Käbi ei kuku kännust kaugele (EV 4910) | 285 |
| 7. | Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub (EV 11835) | 280 |
| 8. | Meest sõnast, härga sarvest (EV 6619) | 280 |
| 9. | Parem pool muna kui tühi koor (EV 8970) | 270 |
| 10. | Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki (EV 12899) | 265 |
| 11. | Paha siga, mitu viga ~Viis viga vinguril seal (EV 8237) | 260 |
| 12. | Häda ajab härja kaevu (EV 1727) | 260 |
| 13. | Kuidas känd, nõnda võsu (EV 4934) | 250 |
| 14. | Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi (EV 13731) | 250 |
| 15. | Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka (EV 4132) | 245 |
| 16. | Küsija suu peale ei lööda (võtja käe peale lüüakse) (EV 5181) | 240 |
| 17. | Parem suutäis soolast kui maotäis magedat (EV 10962) | 240 |
| 18. | Magaja kassi suhu ei jookse hiir (EV 6297) | 230 |
| 19. | Kured lähvad ― kurjad ilmad, haned lähvad ― hallad taga, luiged lähvad ― lumi taga (EV 4574) | 225 |
| 20. | Sõber sõbra perse koorib (EV 11042) | 225 |
| 21. | Valel on lühikesed jalad (EV 13249) | 220 |
| 22. | Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad (EV 8196) | 220 |
| 23. | Tühi toob tüli majasse (EV 12687) | 220 |
| 24. | Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EV 929) | 220 |
| 25. | Tööd tegijal, und magajal (EV 12500) | 215 |
| 26. | Vaga vesi, sügav põhi (EV 13208) | 210 |
| 27. | Veereval kivil ei ole sammalt (EV 13914) | 210 |
| 28. | Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa (EV 4360) | 210 |
| 29. | Vääna vitsa, kui vits väändub (EV 14264) | 205 |
| 30. | Kus suitsu, seal sooja (EV 10649) | 205 |
| 31. | Kes kannatab, see kaua elab (EV 3174) | 200 |
| 32. | Merel silmad, metsal kõrvad (EV 6728) | 200 |
| 33. | Kodus laps kuulsam, ahju peal ausam (EV 3977) | 200 |
| 34. | Terav kirves leiab kivi (EV 11955) | 195 |
| 35. | Kes kahju kardab, see õnne ei leia (EV 2936) | 195 |
| 36. | Ära vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole (EV 13525) | 195 |
| 37. | Koer haugub, kuni külaline tuleb (EV 4086) | 195 |
| 38. | Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi (EV 1618) | 190 |
| 39. | Oma kiitus haiseb (EV 7902) | 190 |
| 40. | Häda ei anna häbeneda (tühi kõht kõrgistada) (EV 1733) | 190 |
| 41. | Tühi kott ei seisa püsti (EV 12667) | 190 |
| 42. | Kus härga, seal sõrga (EV 1854) | 190 |
| 43. | Kus hundist juttu, seal hunt on (EV 1661) | 190 |
| 44. | Lase sant sauna, pärast tahab lavale (EV 10164) | 190 |
| 45. | Parem karta kui kahetseda (EV 3273) | 185 |
| 46. | Mis hundi suus, see hundi kõhus (EV 1667) | 180 |
| 47. | Mida armsam laps, seda kibedam vits (EV 367) | 175 |
| 48. | Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda (EV 7398) | 175 |
| 49. | Ülekohus ei seisa kotis (EV 15116) | 170 |
| 50. | Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga (EV 8969) | 170 |
| 51. | Pista põrsas kotti, kui pakutakse (EV 9221) | 170 |
| 52. | Suu teeb suure linna, käed ei tee kärbse pesagi (EV 10928) | 170 |
| 53. | Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma (EV 13035) | 170 |
| 54. | Kel janu, sel jalad (kel kärnad, sel küüned) (EV 2408) | 170 |
| 55. | Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene (EV 8487) | 165 |
| 56. | Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast (EV 5640) | 165 |
| 57. | Aganas on leiva jätku, humalas on õlle jätku... (EV 146) | 165 |
| 58. | Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme nälg (EV 8803) | 165 |
| 59. | Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake (EV 4158) | 160 |
| 60. | Uus luud pühib puhta toa (EV 12991) | 160 |
| 61. | Aja sitta asjale, karga ise kannule (EV 12634) | 160 |
| 62. | Anna perse külasse ja situ ise läbi küljeluie (EV 8683) | 160 |
| 63. | Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi (EV 3352) | 160 |
| 64. | Kaks kõva kivi ei tee head jahu (EV 2981) | 155 |
| 65. | Parem hoida kui oiata (EV 1430) | 155 |
| 66. | Kus tegijaid, seal nägijaid (EV 11806) | 155 |
| 67. | Kuidas lind, nõnda laul (EV 5909) | 155 |
| 68. | Narri meest, ära narri mehe mütsi (EV 7396) | 155 |
| 69. | Käsi peseb kätt (EV 4992) | 150 |
| 70. | Hea sõna võidab võõra väe (EV 975) | 150 |
| 71. | Õige hõlma ei hakka ükski (EV 14555) | 145 |
| 72. | Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad (EV 9715) | 145 |
| 73. | Õnnetus käib inimesi mööda, mitte kive ega kände mööda (EV 14723) | 145 |
| 74. | Ilu ei panda padaje ega kaunist kattelaie (EV 2029) | 140 |
| 75. | Ööl üheksa poega, päeval mitu mõtet (EV 14803) | 140 |
| 76. | Üheksa ametit, kümnes nälg (EV 14836) | 140 |
| 77. | Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki (EV 8835) | 140 |
| 78. | Sitke kannab siidi, heldel pole helmigi kaelas (EV 10534) | 140 |
| 79. | Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea (EV 2490) | 140 |
| 80. | Mis ajast, see arust (EV 124) | 140 |
| 81. | Kingitud hobuse suhu ei vaadata (EV 3800) | 140 |
| 82. | Ära sööda siis koera, kui hunt karjas on (EV 4189) | 140 |
| 83. | Kass sööb kaua hoietu, peni pikka peetu (EV 3382) | 140 |
| 84. | Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu (EV 1438) | 140 |
| 85. | Habe on mehe au (EV 739) | 135 |
| 86. | Jagajale jäävad näpud (EV 2365) | 135 |
| 87. | Millest süda täis, sellest räägib suu (EV 11341) | 135 |
| 88. | Vaga siga koti naaber (EV 13201) | 135 |
| 89. | Võta vana sõna, aga ära söö vana osa (EV 13524) | 135 |
| 90. | Hunt hunti ei murra (EV 1619) | 135 |
| 91. | Omad vitsad peksavad kõige valusamini (EV 7881) | 130 |
| 92. | Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine (EV 9747) | 130 |
| 93. | Magaja jagu pannakse paigale, vihastaja jagu süüakse ära (EV 12312) | 130 |
| 94. | Sööjal pikk käsi, lööjal lühike (EV 11207) | 130 |
| 95. | Kus laudas, seal lauda taga (EV 5622) | 130 |
| 96. | Õndsam on anda kui võtta (EV 14736) | 130 |
| 97. | Parem vana habeme all kui noore piitsa all (EV 13366) | 130 |
| 98. | Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale (EV 6421) | 125 |
| 99. | Aeg annab hea nõu (EV 59) | 125 |
| 100. | Ega nimi meest ei riku (EV 7435) | 125 |
4.1.2. 100 tuntumat eesti mõistatust
| 1. | Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? ― Inimene (+ peahari) | 1251 |
| 2. | Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? ― Sibul | 1223 |
| 3. | Lipp lipi peal ( ~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? ― Kapsas | 1192 |
| 4. | Harakas aidas, saba väljas ~Hiir läheb auku, saba jääb välja? ― Võti | 1043 |
| 5. | Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? ― Sukavardad | 1021 |
| 6. | Üks hiir, kaks saba? ― Pastel(king ja paelad taga) | 968 |
| 7. | Eest ~Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas ( ~tagant kui tambilasn)? ― Kana | 935 |
| 8. | Kolmejalgne kurat ~kits ~... ~Kurat nurgas, raudhambad suus? ― Vokk | 898 |
| 9. | Üks saun, sada akent? ― Puupinu | 883 |
| 10. | Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja? ― Ahjuroop | 878 |
| 11. | Hobu hirnub Hiiumaal (valjad on Venemaal), hääl kuulub meie maile ~siia maale ~meile? ― Äike | 842 |
| 12. | Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? ― Koer heidab magama | 834 |
| 13. | Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad puperlullikesed ~lapsed kõik ümmargused ~... ~Isa pikka püssirauda, ema viidi-väädiline, tütred lit-lätakud? ― Humal ~Leivateoriistad jpm. | 815 |
| 14. | Üks vaat ~Väike valge vaadike, kahesugune õlu sees? ~... ― Muna | 812 |
| 15. | Pere sööb, laud laulab? ― Põrsad imevad | 797 |
| 16. | Keeletu, meeletu ( ~Ise ime, ise pime), ise maailma tark? ― Margapuu | 796 |
| 17. | Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? ― Mees lähkriga | 783 |
| 18. | Punane pullike, jõhvist lõake? ~Verrev lehmäkene, jõhvinõ lõiakõnõ? ― Jõhvikas | 775 |
| 19. | Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? ― Humal | 764 |
| 20. | Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? ( ~kirik + regi + süsi + lumi jpm. kombinatsioone) ― Harakas | 743 |
| 21. | Mees läheb metsa, lihavaagen ~-liud pea peal? ― Kukk | 737 |
| 22. | Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? (varieerub rikkalikult) ― Lehm | 729 |
| 23. | Vanamees ~Vana naine nurgas, rüpp mune täis ~süle saiu täis ~kivid kõhus ~...? ― Ahi, keris | 721 |
| 24. | Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? ― Viiul ~Kannel | 719 |
| 25. | Hall härg, hangus sarved ( ~Must härg, mugulad sarved), võtab sauna sarvile (valla vankrile), kihelkonna kukile? ― Tuuleveski | 705 |
| 26. | Üks hani, neli nina ~nokka? ― Padi | 701 |
| 27. | Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi ~-hein? ― Tee | 697 |
| 28. | Punane koer ~rakake ~peni ~... haugub läbi luise aia? ― Keel ja hambad | 696 |
| 29. | Neli neitsit kusevad ühe kapa ~kingakontsa sisse ~ühte auku? ― Lehmalüps | 690 |
| 30. | Sada, sada, tuhat, tuhat lähevad niinest silda mööda raudsesse linna? ~Tirinaga-tärinaga... ~Kirju kari... ― Herned (sõelast) patta | 689 |
| 31. | Teeliba, maasuga, meresikk ~-härg, metsakukk (laane valgepea vasikas)? (siia võib tsükliseeruda veel muidki komponente) ― Regi, äke, vähk, kägu vm. | 660 |
| 32. | Kurekael ~Kassisaba ~Look üle mere? ― Pajasang | 655 |
| 33. | Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu elades? ― Kell | 646 |
| 34. | Peotäis paljast, küünar ~kamalutäis karvast? ― Viht | 634 |
| 35. | Hani ~... lendab (üle õue), tiivad tilguvad verd? ~Kaks hane..., ninad tilguvad... ― Kaelkoogud | 632 |
| 36. | Siidikera, niidikera ~Siidi-niidi kerake, seitse auku sees? ― Pea | 623 |
| 37. | Sile ~Libe läheb karvase sisse ~pistab karvast? ― Kinnas kätte | 622 |
| 38. | Üle ilma ulatab, ümber pea ei ulata? ― Silm | 617 |
| 39. | Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne üht (ega) teine teist? ― Jäljed | 613 |
| 40. | Üks tuba ~uks, viis kambrit (igas kambris pime mees korteris)? ― Sõrmkinnas | 595 |
| 41. | Püksis ta kasvab, pehme ja valge, kõva ja kange, noored teda ihkavad, vanad vihkavad? (rohkesti ka muid variante) ― Pähkel | 590 |
| 42. | Ema ilma loomata, lapsed luhas laiali? ~Isa ilma sündimata, pojad suured poisikesed? ― Heinasaod ja -kuhi | 587 |
| 43. | Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna? ― Aasta | 586 |
| 44. | Hani haljas, pea paljas (nina niinega neotud)? ― Viht | 585 |
| 45. | Hobu ~Täkk tallis, saba räästas ~lakas ~väljas? ― Tuli ja suits | 584 |
| 46. | Kiigub, liigub, maha ei lange? ~Laud hiljub, laud hällib, ei laud maha lange? ― Suits | 583 |
| 47. | Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane? ― Nimi | 573 |
| 48. | Tõsta üht reit, tõsta teist reit, pane karvane vahele? ― Hobuse rakendamine | 572 |
| 49. | Kümme ~Viis kitse närivad ~söövad ühe heinakuhja ~-sao ~-koorma kallal? ― Ketramine | 562 |
| 50. | Neli neitsit ~meest jooksevad üle nurme ~teed mööda ~ajavad üksteist taga, üksteist kätte ei saa? ― Vankrirattad | 562 |
| 51. | Vanamees nurgas, tilk tilli ~nina otsas? ― Kaljaastja | 562 |
| 52. | Raudne rott ~siga ~susi, villane händ ~Raudne ruun, siidine saba? ― Nõel ja lõng v. niit | 552 |
| 53. | Pea ~Liha süüakse, nahk müüakse, liha ~kondid ei kõlba koertelegi? ― Lina | 550 |
| 54. | Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? (komponentide järjestus varieerub) ― Laev | 540 |
| 55. | Ligu linu, pinu puid, riga-raga rauda? ~Pinu puid, leisik linu, härjatäis nahka, raasike rauda? (jpm. variante) ― Vokk | 533 |
| 56. | Kaks kukke ~kaarnat ~härga kaklevad teine teisel pool mäge? ~Kaks meest..., kokku ei saa? (rohkelt veel muid variante) ― Silmad | 526 |
| 57. | Kuum ~Valge kivi aida all? ― Lehma udar | 519 |
| 58. | Puu pikkune, pilliroo ~kistavarre jämedune? ― Puu süda | 519 |
| 59. | Siga hingab igast harjasest ~iga harjase vahelt? ― Keris | 495 |
| 60. | Teises ilmas ~Hiiumaal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? ― Lumesadu | 495 |
| 61. | Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas? ― Ader | 492 |
| 62. | Puujumal läheb maajumalale kosja pika piibuga, laia kaabuga? (ka: maakuningas veekuningale ~maamees meremehele ~ilmuline kalmulisele ~Indu Andule jpm.) ― Kooguga kaev | 491 |
| 63. | Valge väli, kirju kari (tark ~must krantskael karja kaitseja ~pisike karjane)? ― Kirik ~Raamat | 490 |
| 64. | Mees läheb metsa, kõht kodu poole? ― Sääremarjad | 488 |
| 65. | Kui võtad, siis kasvab ~tõuseb, kui paned, siis kahaneb ~vajub? ― Auk ~Häll | 487 |
| 66. | Kaks õrretäit valgeid kanu? ~Kaks õrt... täis? ― Hambad | 482 |
| 67. | Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes ~lauldes läbi metsa? ― Vankrirattad | 482 |
| 68. | Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? ― Kana | 481 |
| 69. | Lendab kui lind, mürab kui härg, tuhnib kui siga? (varianditi veel muid komponente) ― Sitasitikas | 478 |
| 70. | Saks ~Kuningas sööb, maa(mees) sööb, noaga ei lõigata, lauale ei panda? ― Emapiim | 476 |
| 71. | Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? ― Abielupaar | 475 |
| 72. | Enam auke maas kui tähti taevas? ― Kõrrepõld | 474 |
| 73. | Põrsas jookseb, põnn tõuseb? ~Lind lendab, pugu paisub? (jpm. variante) ― Ketramine, värten | 471 |
| 74. | Kits keldris ~koopas, keel väljas? ― Tuli ahjus | 453 |
| 75. | Nui ees, väät taga ( ~Kera ees, ora taga), hiirekelder keskel? ― Kass | 445 |
| 76. | Lihane tõrs ~pütt, raudne ~vaskne ~kuldne ~hõbedane vits? ― Sõrmus sõrmes | 445 |
| 77. | Mul oli kena pruudike, pruudil kena kirstuke, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kukub maha, läheb ise lahti? (rohkesti veel muid variante) ― Muna | 437 |
| 78. | Sikk ~Siga sõidab silda mööda ( ~Tiidu sõidab teeda mööda), karvad käivad kaksipidi? ― Heinakoorem | 430 |
| 79. | Puust pukker, niinest nikker, savist sakker? ~Nikker-nakker niinest tehtud, pukker-pakker puust tehtud, sokusarv oli sauest tehtud? ~Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-naka, sõmerane rääskop? (palju muidki variante) ― Leivanõu, sõel, leivaahi | 429 |
| 80. | Kirbu suurune, härja raskune? ~Väiksem kui kirp, raskem kui härg? ― Tulesäde | 426 |
| 81. | Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? ― Leivasõtkumine | 425 |
| 82. | Kiipab ja kaapab, saab saarde, siis seisab? ~Kiipa-kaapa, läts nulka nuutsahti? ― Luud | 417 |
| 83. | Must mulk, punane pulk? ― Porgand | 414 |
| 84. | Väike valge linnake ~kirik ~maja ~mõis, ei ust ega akent ees? ― Muna | 399 |
| 85. | Härg magab, (kopsud-)maksad liiguvad? ― Maja | 398 |
| 86. | Siberiku-säberiku ~Keerukõnõ-meerukõnõ, mäe küllen kükitava? ― Kõrvad | 397 |
| 87. | Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? (varieerub rohkesti) ― Hernes | 395 |
| 88. | Pooleaastane ~Pisike poisike, kivine ~raudne ~luine kasukas? ― Pähkel | 393 |
| 89. | Laut lambaid täis, kera(pea) oinas ~kohioinas keskel? ― Kuu ja tähed | 385 |
| 90. | Laut lambaid täis, ühelgi ei ole saba? ― Leivad ahjus | 379 |
| 91. | Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab ~sulane susib takka? ― Kooguga kaev | 377 |
| 92. | Suvine poisike, sajakordne kasukas? ― Kapsas | 376 |
| 93. | Kaks venda ~meest ~... ühe sidemega ~vööga seotud? ― Aiateibad | 373 |
| 94. | Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris (haabses astjas)? (tegelik variaablus tohutu) ― Kilk | 372 |
| 95. | Üks ütleb: öö pikk ~öösel raske ~tuleks päev, teine ütleb: päev pikk ~..., kolmas ütleb: mul ükskõik? ― Säng, iste, põrand | 372 |
| 96. | Tuhat, tuhat, sada, sada, ühe vööga kinni? ― Õlekubu | 370 |
| 97. | Sõda õues, sõrmed risti(s)? ― Maja nurgad | 368 |
| 98. | Öösel soolik, päeval vorst? ― Sukk | 365 |
| 99. | Puine pistab ~veab, luine salvab ~litsub, vinta-vänta väänab alla? ~Puu veda, luu tsaga, Andri käänd aia taga? ― Puulusikaga söömine | 362 |
| 100. | Iline ees ja taline taga, kükats peal ja nökats käes? (varieerub rikkalikult) ― Reesõit | 361 |
4.1.3. 100 tuntumat eesti kõnekäändu
| 1. | Vana mees, (aga) varsa aru | 326 |
| 2. | Suuga teeb suure linna, käega ei tee kärbse pesagi (vrd. EV 10928) | 323 |
| 3. | Kust tuul, sealt meel (vrd. EV 12227, 12228, 12229) | 292 |
| 4. | Sajab nagu oavarrest ~mammuvarrest | 251 |
| 5. | Kadus kui tina tuhka | 229 |
| 6. | Vaene nagu kirikurott ~Valga rott ~kirikuhiir ~Paljas kui Paide rott | 222 |
| 7. | Hilp ees, tallukas taga ~Hilp lööb talluka surnuks | 219 |
| 8. | Nagu hane selga vesi ~Langeb maha nagu hane seljast vesi ~Nagu hane selga viska vett | 190 |
| 9. | (Uhke ~krooksub ~hüppab) nagu konn mätta ~künka otsas ~Nüüd on konn mättale saanud (vrd. EV 4311, 6983) | 184 |
| 10. | (Suu) jahvatab ~jookseb ~käib nagu tatraveski | 182 |
| 11. | Üks jalg hauas, teine haua kaldal
(vrd. EV 13429) | 179 |
| 12. | Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind | 175 |
| 13. | (Tal on) vesi ahjus | 175 |
| 14. | Läheb nagu lepase reega | 173 |
| 15. | Liiva-Hannus ~Mulla-Madis ~Kalmu-Kaarel ~Toone-Toomas jts. [surma personifikatsioonid] | 172 |
| 16. | Kaval(am) kui rebane | 171 |
| 17. | Arg kui jänes ~(Tal on) jänese süda ~jänesenahk püksis ~jänes püksis ~põues | 170 |
| 18. | Pane hambad varna | 168 |
| 19. | Suve silmad, talve hambad (vrd. EV 11380) | 163 |
| 20. | Rumal kui köstri (lehma) (valge) vasikas... | 163 |
| 21. | Lammas ~Voon läheb vähilt villa otsima (vrd. EV 14450) | 161 |
| 22. | Asja eest, teist taga | 158 |
| 23. | (Nagu) koera ~krantsi ~kassi kaelas vorst ~Nagu koerale viska vorst kaela (vrd. EV 863, 4127, 9855) | 158 |
| 24. | Nagu kana takus ~paklin ~kammitsas | 157 |
| 25. | (Elab ~visiseb ~vindub) nagu tuli toores puus (ei kustu, ei põle) (vrd. EV 12168, 13093) | 155 |
| 26. | (Laisk ~aeglane ~venib) nagu täi ~seatäi ~täiema ~nagu täi pulma ~nagu täi märja naha peal ~nagu täi tõrvas | 154 |
| 27. | Ei situ sinna, kus kükitab (vrd. EV 9575, 10575, 10576) | 153 |
| 28. | Nagu sadul sea seljas ~kuldsadul sea seljas ~Sobib nagu sadul sea selga (vrd. EV 10327, 10355, 10361) | 152 |
| 29. | Ühele varesele palju, kahele kasinasti | 147 |
| 30. | Pane suu kinni, süda jahtub ära | 146 |
| 31. | Käib nagu kass ümber palava pudru ~nagu kass palava pudru juures | 146 |
| 32. | Räägib, mis sülg suhu toob ~Mis sülg suhu toob, seda tatt takka lükkab (vrd. EV 15136) | 144 |
| 33. | Püksid sõeluvad ~teevad püüli ~sõeluvad tuhka | 142 |
| 34. | Hea laps, labatats ~lapik händ ~lambasilm ~..., saba taha, valmis kuts ~saba taha, saksa koer jpm. variante | 141 |
| 35. | (Passib ~paras) nagu rusikas silmaauku ~(haige) silma peale ~kulmu peale | 140 |
| 36. | Nagu ema ~isa suust kukkunud | 137 |
| 37. | (Tal on) pikad näpud ~pikk pöial ~(Ta on) (pika)näpumees | 136 |
| 38. | Üks silm vahib kirikutorni, teine lihakarni ~Üks silm vahib sitsi, teine kakku ~Üks silm vahib silku, teine leiba | 129 |
| 39. | Ega sa klaassepa poeg ole ~Ega sa klaasist ole ~Kas su isa oli klassepp? | 129 |
| 40. | Karjub nagu siga ~põrsas ~vasikas aia vahel | 127 |
| 41. | (Külm ~segi ~tühi) nagu hundilaut ~koeralaut ~juudilaut ~hunditall ~... | 125 |
| 42. | Ega temagi ilmasambaks ~ilmatoeks jää
(vrd. EV 2018) | 124 |
| 43. | Hing niidiga ~villase lõngaga kaelas | 123 |
| 44. | See kruvi logiseb, mis teisi kinni hoiab ~(Tal on) üks kruvi nõrk ~kruvid logisevad | 122 |
| 45. | Üks räägib aeda, teine aiaauku ~Üks teeb kuhja, teine aeda | 121 |
| 46. | Kops läks üle maksa | 121 |
| 47. | [Mis kell on?] ― Ajanäitaja | 121 |
| 48. | Jäi kahe silma vahele ~ silmapaari vahele ~on silmade vahekohas | 116 |
| 49. | (Süda vm.) (kõva) kui kivi ~kerisekivi ~kivikõva jm. variante | 116 |
| 50. | Pani kõrvad ~käpad pea alla | 115 |
| 51. | (Kõhn ~Lahja) nagu surmakutsar | 115 |
| 52. | Tuled nagu tuld tooma ~Käis tuld toomas ~Ega sa tuld tulnud tooma ~Kas tulid tuld tooma? | 110 |
| 53. | (Nagu) viies ratas vankri all | 110 |
| 54. | [Mis kell on?] ― (Hammas)ratastega masin | 110 |
| 55. | Äkiline nagu (mustlase ~sandi ~tule- ~...) püss | 109 |
| 56. | Püksid naise jalas | 108 |
| 57. | Hoiab nagu sitta pilpa peal ~Säeb nagu sitta pilpa peale | 106 |
| 58. | Päike paistab, vihma sajab ― nõiad ~tondi ~saksa lapsed vihtlevad ~vaesedlapsed nutavad ~hunt sööb võsas võileiba ~karu vihtleb kannu otsas ~... | 105 |
| 59. | (Tal on) (nagu) tuli takus | 105 |
| 60. | Ega minugi ~temagi ~... suu seinapragu ole (vrd. EV 10892, 10932) | 103 |
| 61. | (Tal on) veri sarve all | 100 |
| 62. | Kallab nagu pangega ~ämbrist ~toobrist ~kapast ~kapa veerest | 99 |
| 63. | Mõistust lusikaga antud, kulbiga võetud | 97 |
| 64. | Ajab peale ~mangub ~maarub nagu mustlane | 97 |
| 65. | (Läks) nagu kerisele ~Nagu vett viska kerisele ~Nagu tilk kuumale kivile | 96 |
| 66. | Tallab ~Peksab (tühja tuult) ~Ajab tühja tuult taga ~(Ta on) tuuletallaja | 95 |
| 67. | (On) pime kui kott ~nagu kotis ~kottpime | 95 |
| 68. | Venib ~ronib ~laisk ~...nagu tigu | 95 |
| 69. | Andis jalgadele tuld ~Läks tulitsi jalu ~Andis jalgadele ~päkkadele valu | 94 |
| 70. | Käre kui kadakas ~Käriseb nagu kadakapõõsas ~Nagu tuli kadakas | 94 |
| 71. | [Kuhu (lähed)?] ― Kuke suhu | 94 |
| 72. | [Miks?] ― Sellepärast, et koera ~kassi nimi on Riks ~Reks ~Viks | 94 |
| 73. | Tume kui tökatipudel ((kuupaistesel ööl) kartulivao vahel) | 93 |
| 74. | [Mis su nimi?] ― Nipitiri (võta otsast kinni ja tiri) | 93 |
| 75. | Ihub hammast (kellegi peale) | 92 |
| 76. | Keeb nagu pada ~Podiseb nagu pudrupada | 91 |
| 77. | Tõsi kui tõrre(põhja) vesi ~tõrvavesi ~Tõnise kusi (vale kui vasikarokk ~varsa kusi) | 90 |
| 78. | Härg tööle, kana sööma / Härg sööma, kukk tegema ~Härg sööma, verisarv vedama (vrd. EV 1844–1846) | 89 |
| 79. | Paras surma järele saata | 89 |
| 80. | Tahab teise perse peal ~seljas liugu lasta ~Laseb teise perse peal liugu (vrd. EV 11862, 11904) | 88 |
| 81. | Kasejuust ~Kaserosinad ~Kõosõir ~Urvaplaaster | 87 |
| 82. | Lihunik vahib rätsepa ~kingsepa aknast välja | 85 |
| 83. | Must kass vahelt läbi jooksnud ~vahele sittunud | 85 |
| 84. | Kõrvatagused alles märjad | 85 |
| 85. | Läks Looja ~Jumala karja | 83 |
| 86. | (Tal on) peenike pihus | 82 |
| 87. | Andis ~Sai (külma) sauna | 82 |
| 88. | Närib nagu koer konti ~Nagu koer kondi suhu saanud | 82 |
| 89. | Kadus ~Vait kui vits vette | 81 |
| 90. | Karjub nagu ratta peal | 80 |
| 91. | Otsib ~Teeb tööd (nagu) hobuse seljast | 80 |
| 92. | Viskas vedru välja | 79 |
| 93. | Pani ~pistis nahka ~See on tema nahas jts. | 79 |
| 94. | [Ära pane pahaks ega võta vihaks!] ― Pahast saab hea piibu (vihast hea õlle) | 79 |
| 95. | (Tal on) süda saapasääres ~Süda kukkus saapasäärde | 78 |
| 96. | Vihma käest räästa alla | 77 |
| 97. | [Kuidas käsi käib?] ― Käisest ~Varrukast sisse, teisest välja | 77 |
| 98. | Võttis jalad selga ~Võta jalad kaenlasse | 76 |
| 99. | Elavad ~Kisuvad nagu kass ja koer | 76 |
| 100. | (Tal on) papi sead söödetud ~köstri sead söötmata ~seaküna ümber lükkamata | 76 |
4.1.4. "Kompensatsiooniparadoks"
Meil oli juba mitmel puhul juttu sellest, et mõistatused esindavad pärisfolkloori, vanasõnad ja kõnekäänud aga retoorilist folkloori; et retoorilise folkloori aktualisatsioonide hulk on suurem kui mõistatustel; et improvisatoorse elemendi osakaal (ja seetõttu kokkuvõttes ka tüpoloogiliste üksuste arv arhiivifondis) on ütlustes suurem kui mõistatustes, sest eluvõimelist mõistatust on kindlasti raskem teha kui juhuaforismi või -fraseologismi. Ütlusfolkloori žanridest omakorda on vanasõna "rohkem folkloor" või igal juhul "pala", kõnekäänd või fraseologism aga mingis mõttes "pala", mingis mõttes "ehitusmaterjal" ning eriti teravasti keele ja folkloori piiril. Seetõttu on ootuspärane, et kolm lühižanri asetuvad nimetatud tunnuste poolest hästi seletuvasse ja kooskõlalisse järjestusse ka arhiivimaterjalis (vt. 3 esimest karakteristikut järgnevas tabelis). Nendega näib aga paradoksaalsel viisil dissoneerivat 4. karakteristik ― tüübi "suurus" arhiivifondis (tabelis varjutatud). Me ei tea veel mõistatus- ja kõnekäänutüüpide täpset arvu eesti arhiivimaterjalis ega saa anda nende žanride produktiivsusjaotust rahvaehtsate tekstide hulkades, sest mõistatustekstide autentsuskontroll on alles äsja lõppenud ja kõnekäändude oma üldse tegemata. Kuid saame nende kolme žanri tüüpide suurusi võrrelda "toortekstihulkades", nt. 100 sagedasima edetabelite piires (vanasõnad on võrdlusmaterjalis esindatud mõnevõrra teise tüübikomplektiga ja muidugi teiste arvandmetega kui ülaltoodud edetabelis). Võrdlus näib "kompensatsiooniparadoksi" olemasolu kinnitavat (vt. lähemalt arvandmed järgneva tabeli kahes alumises reas ning samuti tabelile järgnev joonis).
Lühižanride mõnede karakteristikute
vahekordi arhiivifondis
| Karakteristik | Kõnekäänd | Vanasõna | Mõistatus |
|---|---|---|---|
| Aktualisatsiooni sagedus | SUURIM | KESKMINE | VÄHIM |
| Improvisatoorse ainese osakaal | SUURIM | KESKMINE | VÄHIM |
| Tüübihulk fondis | SUURIM | KESKMINE | VÄHIM |
| Arhiivitekstide hulk tüübis | VÄHIM | KESKMINE | SUURIM |
| Toortekstide arv edetabeli 1. tüübis | 326 | 711 | 1251 |
| 100 tekstirikkaima tüübi keskmine | 128.1 | 383.9 | 597.4 |
Tekstihulgad, millega on esindatud 100
produktiivseimat
eesti mõistatust, vanasõna ja kõnekäändu
eesti mõistatust, vanasõna ja kõnekäändu
Oleks ahvatlev arvata, et see efekt peegeldab mingit salapärase loomuga mehhanismi, mille kaudu folkloorne žanr koordineerib ja kompenseerib oma põhiparameetrite (tüüp/tekst) vahekordi. Vist tõelähedasem, kuigi igavam, on siiski teine seletus: arhiiv lihtsalt pole ses lõikes tegelikkuse adekvaatne mudel. Arhiiv on valim ja tema tekkel kehtib palju seda, mis kurikuulsate urnide ja kuulikeste kohtagi. Oletagem, et lühižanride kogumisel peeti piinlikku pariteeti, nii et igasse neist kolmest torust visati täpselt m kuulikest ― on päevselge, et kui 1. toru all oli ootel, ütleme, n urni (s.o. tüüpi), 2. toru all aga 2n urni ja 3. toru all 3n urni, siis on väga ootuspärane, et kuulikeste arv 1. toru urnides oli katse lõpul keskeltläbi 3 korda suurem kui 3. toru urnides. Tegelikult muidugi pariteeti ei peetud. Folkloorikogumine on Eestis alanud varem ja olnud koondkokkuvõttes jõulisem kui (fraseoloogilise) keele kogumine ning folkloorikogude osakaal meie lühivormifondis on suurim. Folkloorikogujad tajusid mõistatusi lühižanridest enimfolkloorsena ja kõnekäände vähimfolkloorsena ning seetõttu on mõistatused fondis esindatud kõige ammendatumalt, kõnekäänud aga kõige puudulikumalt. Urnidesse tehtud "visete" (st. iga asjaomast žanri esindavate autentsete arhiivitekstide) arv on seega väga tähtis, kuid seni kõige ebakindlamalt hinnatav parameeter. Provisoorsete kaalutluste põhjal näib ses lõikes parim positsioon olevat vanasõnal: kui vanasõnade koondkartoteegis on praeguseks vast 400 000 toorteksti ja neist ehk 200 000 autentset, siis mõistatusi on u. 150 000 toorteksti (võib-olla 80 000 autentset) ning kõnekäände ligi 200 000 toorteksti (vast 150 000 autentset).
4.2. LADINA-AMEERIKA MUDEL JA ZIPFI EEGEL
Väga paljudes naturaalsetes kogumites jaotub aine mass "eri asjadeks" (st. diskreetseteks üksusteks) niiviisi, et "suuri" (sagedasi, produktiivseid, raskeid, rikkaid jne.) üksusi või indiviide on kogumis väga vähe, "väikesi" (haruldasi, ebaproduktiivseid, kergeid, vaeseid jne.) väga palju ja keskmisi keskmisel määral. Viimasel ajal on palju juttu olnud näiteks nn. Ladina-Ameerika mudelist ja sellest, et on paha, kui Eesti jääb pikaks ajaks seda mudelit esindama. Ladina-Ameerika mudel puudutab, nagu teada, rikkuse jagunemist ühiskonnas ja ilmneb muuhulgas selles, et rikkaid on väga vähe ja nad on väga rikkad, vaeseid aga väga palju ja nad on väga vaesed. Minu põlvkonna üliõpilastele räägiti kümneid kordi, et V. I. Lenin uuris oma noorpõlves põllumaa jagunemist talunditeks Tsaari-Venemaal möödunud sajandi lõpul ja leidis, et jagunemine on väga ebaõiglane: väikesi kehviktalundeid selgus olevat väga palju, ja teisalt väike arv väga suuri latifundiume. See, mis Lenin leidis, oli niisiis printsiibis sama Ladina-Ameerika mudel. George Kingsley Zipf (1902–1950), statistilise lingvistika rajajaid, on oma raamatus "The psycho-biology of language" (Boston, 1935) formuleerinud mitmeid keeles kehtivaid tähtsaid statistilisi seaduspärasusi, sh. selle, millega seoses kasutatakse väljendeid Zipfi reegel ja Zipfi kõver ning mis kuulub ammu lingvistika aabitsatõdede hulka. Asja olemus on taas täpselt see, mille ümber meie jutt juba käib: mingis küllalt pikas tekstilõigus on kõige rohkem selliseid sõnu, mis esinevad selles lõigus ainult üksainus kord, järsult vähem 2 korda esinevaid sõnu, mitte nii järsult sellest vähem 3 korda esinevaid sõnu jne. Skaala on pidev, sageduste vähenemine jätkub kahaneva kiirusega ja skaala teises otsas jõuame ülisagedaste "grammatiliste" sõnadeni, milliseid on üsna vähe, aga iga sellise korduvus väga suur (eesti keeles nt. ja, ei, või, et, kui jts.). Zipf teeb oma vaatlustest ka järelduse, et vähemalt skaala põhiosas vastab leksika sagedusjaotus ligikaudu reeglile x2y = const., kus x on sõna kordumiste arv tekstilõigus ja y näitab, mitu sõna tekstilõigus seda korduvusastet ilmutab. Mitmed empiirilised andmed viitavad sellele, et mingi folkloorse arhiivifondi (nt. teatava žanri) sagedusjaotus tüübi- ja tekstihulkade lõikes võib olla väga universaalselt nimelt samasugust zipfilikku tüüpi, kus üleskirjutused (tekstid, variandid) vastavad "sõnakohtadele" või sõnatarvitustele (e. sõnedele, nagu neid vahepeal nimetati) tekstilõigus, folkloorsed "palad" e. tüübid aga eri sõnadele. Igatahes on asjalood nimelt niimoodi materjali jaotusega 4 läänemeresoome rahva ― vadja, liivi, vepsa ja eesti ― vanasõna-allikais: kõige rohkem on üheainsa kirjapanekuga esindatud tüüpe (mille kohta pole igakord kindlalt teada, kas nad kuuluvad väga piiratud levikuga folkloori või on kellegi improvisatsioonid), järsult vähem 2 kirjapanekuga esindatud tüüpe, jne. jne., kuni jõuame skaala teises otsas üliproduktiivsete "supertüüpideni" (vt. järgnevad tabelid ja joonised). Pille Kippar on saanud oma doktoritöös "Эстонские сказки о животных" (Tallinn, 1991, lk. 262–279) eesti loomamuinasjuttude arhiivifondi jagunemise kohta täpipealt samalaadseid tulemusi.
| 1 | 408 | 711 | 807 | 7245 | 21 | 0 | 0 | 3 | 30 | 41 | 0 | 0 | 1 | 10 |
| 2 | 122 | 180 | 295 | 1679 | 22 | 0 | 0 | 4 | 24 | 42 | 0 | 0 | 0 | 11 |
| 3 | 72 | 67 | 213 | 805 | 23 | 0 | 0 | 1 | 27 | 43 | 0 | 0 | 0 | 6 |
| 4 | 46 | 47 | 102 | 498 | 24 | 0 | 0 | 0 | 23 | 44 | 0 | 0 | 0 | 6 |
| 5 | 21 | 31 | 60 | 355 | 25 | 0 | 0 | 2 | 18 | 45 | 0 | 0 | 0 | 8 |
| 6 | 21 | 17 | 42 | 240 | 26 | 0 | 0 | 0 | 29 | 46 | 0 | 0 | 0 | 11 |
| 7 | 8 | 10 | 23 | 205 | 27 | 0 | 0 | 1 | 20 | 47 | 0 | 0 | 0 | 10 |
| 8 | 9 | 7 | 35 | 147 | 28 | 0 | 0 | 1 | 18 | 48 | 0 | 0 | 0 | 8 |
| 9 | 7 | 4 | 20 | 114 | 29 | 0 | 0 | 0 | 19 | 49 | 0 | 0 | 0 | 4 |
| 10 | 6 | 6 | 14 | 102 | 30 | 0 | 0 | 1 | 17 | 50 | 0 | 0 | 0 | 10 |
| 11 | 2 | 2 | 13 | 113 | 31 | 0 | 0 | 1 | 24 | 51 | 0 | 0 | 0 | 6 |
| 12 | 2 | 1 | 4 | 83 | 32 | 0 | 0 | 0 | 18 | 52 | 0 | 0 | 0 | 9 |
| 13 | 1 | 2 | 4 | 60 | 33 | 0 | 0 | 1 | 16 | 53 | 0 | 0 | 0 | 4 |
| 14 | 1 | 1 | 9 | 57 | 34 | 0 | 0 | 0 | 12 | 54 | 0 | 0 | 0 | 6 |
| 15 | 2 | 1 | 5 | 49 | 35 | 0 | 0 | 0 | 12 | 55 | 0 | 0 | 0 | 5 |
| 16 | 0 | 1 | 3 | 57 | 36 | 0 | 0 | 1 | 7 | 56 | 0 | 0 | 0 | 6 |
| 17 | 0 | 0 | 4 | 39 | 37 | 0 | 0 | 0 | 9 | 57 | 0 | 0 | 0 | 3 |
| 18 | 0 | 0 | 3 | 39 | 38 | 0 | 0 | 1 | 18 | 58 | 0 | 0 | 0 | 1 |
| 19 | 0 | 0 | 0 | 38 | 39 | 0 | 0 | 0 | 9 | 59 | 0 | 0 | 0 | ... |
| 20 | 0 | 0 | 0 | 40 | 40 | 0 | 0 | 0 | 11 | 60 | 0 | 0 | 0 | ... |
Produktiivsusjärkude histogrammid vadja,
liivi ja vepsa vanasõnadest
Produktiivsusjärkude histogramm eesti vanasõnadest
| 7245 | esindatud | 1 | kirjapanekuga |
| 1679 | ― " ― | 2 | ― " ― |
| 805 | ― " ― | 3 | ― " ― |
| 498 | ― " ― | 4 | ― " ― |
| 355 | ― " ― | 5 | ― " ― jne. |
Olen mõned aastad tagasi kogunud mõningase
hulga materjali zootroopidega (st. loomkujunditega) opereerivate
vanasõnade ja kõnekäändude alalt. Ses
tekstivalimis on praegu väljavõtteid u. 60 rahva ainest,
suuremalt jaolt küll tõlgetena. Tekste on kokku u.
40 000, zooterminite esinemisjuhte (siis n-ö. "sõnesid")
u. 47 550. Erinevate ja erikeelsete terminite hulk on jagatud
kuidagiviisi mingeiks "põhitasandi" üksusteks
(koerad, krantsid, hatad, spanjelid ja mastifid kokku, kõik
veiseterminid kokku, lambad, oinad ja talled kokku jne.). Selliseid
üksusi on saadud u. 250. Ning nagu oli oodatagi, näeme,
et kõigist loomterminitarvitustest annavad
Kui me nüüd tahame teha objektiivselt võrreldavaks
nende loomade käitumised mingite muude tunnuste ja parameetrite
suhtes (nt. hinnata, millised rahvad milliseid loomi eelistavad/väldivad),
siis tuleb näha palju vaeva mittelineaarsete korrelatsiooniväljade
jm-ga, ning enamik termineid on ikkagi nii vähesagedased,
et jäävad paratamatult statistilises mõttes töövõimetuks.
Kui me veel sooviksime vaadelda mingeid kombinatoorseid suhteid (nt. loomade
"kooslusi" ühes tekstis), siis muutuks sageduste jagunemispilt veel
ebaühtlasemaks ning vähesagedaste esinemuste osakaal kogupildis suureneks
veelgi tunduvalt.
| 8 | sagedasimat looma u. | |
| 13 | ||
| 20 | ||
| 25 | ||
| 185 | ülejäänud looma kokku u. |
|
|