Isa pikk ja peenikene... ~Isal pikk sammas... ~Isa sirge..., ema lai ja latergune, pojad puperlullikesed ~lapsed kõik ümmargused ~...?
(EM 366: 588 rahvaehtsat teksti)

Siin on lootusetult ühte sulanud kahe järsult erineva tähendusdominandiga tekstid - need dominandid on 'Humal' ja 'Leivategu (labidas + ahi + pätsid vmt.)'. Lisaks neile on tähenduste hulgas veel muid - kokku u. 20 eri lahendit. Pikale isale järgneb ema ja emale pojad ~tütred ~lapsed. Olenevalt sellest, kuidas neid on iseloomustatud, on tähenduste jagunemises tugevaid nihkeid, kuid ümberjagunemiste pilt on siiski ainult statistiline, nii et tekstimassi ei õnnestu parimalgi tahtmisel jagada selgesti eristuvaiks tüüpideks. Kõige jämedamais joontes võib vanemaile omistatavate atribuutide ja tekstide tähenduste vahekordi iseloomustada järgmiselt.

1. Isa atribuudid ei määra tekstide tähenduses peaaegu midagi.

2. Ema tunnuskond jaguneb üsna selgelt kaheks: a) 'kõver', 'väänlev'; b) 'lai', 'latakas ~lapergune', 'jäme'.

3. Kui ema on kõver või väänlev, tähendab mõistatus valdavalt humalat (u. 170 teksti); üsna haruldasse redaktsiooni Isa õige, ema kõver, tütar lääpajalg, väimees vöölmölder kuuluvad tekstid tähendavad hernest.

4. Laia, lapiku, paksu ema korral on kõige sagedasem lahend 'Leivategu', kuid materjali jagunemine eri lahendite vahel on küllalt hajus ja lahendid sõltuvad suuresti sellest, kuidas on kirjeldatud pika isa ja laia ema järeltulijaid (lapsi ~poegi ~poegi-tütreid vm.); see peab paika ka tekstide kohta, kus ema üldse puudub.

4.1. Kui emal on lai magu ~kõht ~nägu, on lapsed enamasti ümmargused või ümarikud (u. 25 teksti) ja vastuseks on 'Leivategu'. Pilt on umbes sama ka siis, kui ema on lai ja lühike, paks ja jäme, jäme lühike vmt. ning lapsed ühesugused ja/või ümmargused (u. 40 vastust 'Leivategu', 5 'Humal' ning paar muud).

4.2. Kui ema on lai ja latergune ~lai ja laberik ~lai ja latakas ning lapsed taas ühesugused ja/või ümmargused, hajuvad tähendused peamiselt ümarate pätside (u. 20 teksti) ja ümarate herneste (u. 10 teksti) vahel, kuid u. 10 korda esineb ka vastus 'Humal'.

4.3. Kui ema on lai või lai ja lühike, on just lapsed tihti lapikud või latergused (ligi 20 teksti) ning tähendus on läbivalt 'Leivategu'.

4.4. Ka atribuuti kõver võib ema asemel kanda tütar või poeg. Sellised vormid jagunevad kolme põhiredaktsiooni:

a) tütre käsi kõver, poja pea ümmargune ~... (u. 40 teksti), mis tähendab valdavalt humalat; põhiosa üleskirjutusi pärineb u. Tallinn - Tartu joonest kirde poole jäävalt alalt;

b) tütre käsi kõver, poja pea lõhki tähendab kaevu (u. 10 üleskirjutust Järva- ja Virumaalt);

c) tütar kähara peaga, poeg kõvera jalaga on levinud peamiselt Põhja-Tartumaal ja tähendab enamasti humalat.

4.5. Komponentidega tütred lit(a)-lätakad ~laiad (kui) latakad tekstid tähendavad reeglina humalat ka laia ja laperguse ema korral. (Kui ema on väntlik või kõver ja tekst tähendab humalat, on eriti Pärnu- ja Viljandimaal tüüpiline jätk ...tütred lit-lätakad, pojad pulli-lullilised, Lääne-Eestis ja saartel on tütar sagedamini lai latakas ~lai kui latikas ~lai latsergune vmt ja talle järgneb kas poeg Poolamaa kuningas (eriti Hiiumaal), poeg pisike pupsakas ~punane popsakas vmt., Sõrves ka poeg popsis vihane.)

4.6. Laiale (ja lapergusele või lühikesele) või laia maoga emale võivad järgneda pojad, keda on iseloomustatud punder-, puntr-, punts-, ponts-, pund-, punt-, punn-, põnn-alguliste vmt. alliteratiivsete üksiksõnade või reduplikatiividega (pojalapsed punderikud ~poterikud, pojad pinde-punderikud, pojad pundi-pandilised, pojalapsed pontsukesed, pojalapsed pontsukesed, pojalapsed pinni-põnni vmt.), siis on lahendiks läbivalt 'Leivategu' (u. 50 teksti). Sellised vormid on levinud eriti Mulgis ja Lõuna-Tartumaal, samuti Põhja-Viljandimaa kihelkondades.

4.7. Üsna hajus tähenduspilt on tekstidel, kus (harilikult laiale ja latergusele) emale järgnevad pojad, kes kannavad iseloomustusi, nagu puperlullikesed, puperullikesed, pupupullikesed, puperpullikesed, puperpallikesed, puperpallergused, pupipillikesed, puperpullikesed, puperlillikesed, puderullikesed, puterunnilised vm. (-kesed asemel võib regulaarselt olla -lised). Nende vormide üleskirjutusi on u. 50 enam-vähem kogu Põhja-Eesti alalt ja 4 Lõuna-Eestist. Rohkem kui 20-l tekstil on lahendiks 'Kartul' ja nad moodustavad suurema osa selle lahendi esinemusest üldse; levik näib olevat peamiselt põhjaeestiline (kompaktsemalt on kirjapanekuid Järva- ja Harjumaalt), võimendina on toiminud ehk Lindforsi 1879. a. kalendris avaldatud tekst Isa pik ja peenikene, ema lai ja laterkune ning poead puperlullilised ('Kardulid'). Kuid on ka kümmekond teksti, kus lit-lätakad tütred puuduvad, kuid tähenduseks on ometi 'Humal', lahendite hulgas on veel 'Leivategu', 'Kuhi', 'Uba' jm.

5. Variaabluse põhistereotüübid ujuvad eranditemeres. Nii võivad pojad olla iseloomustatud veel deskriptiividega, nagu piuse-puuselised, puuri-luurilised, pumbi-lumbilised, pumu-rumulised, puhtad pumbakad jpm.