12001349 | Kilplasnaljandid |
13501439 | Naljandid abielupaaridest |
14401524 | Naljandid naisest ~ tüdrukust |
15251874 | Naljandid mehest ~ poisist: |
15251639 | Kaval mees |
16401674 | Õnn juhuse läbi |
16751724 | Rumal mees |
17251849 | Pastor jm. vaimulikud |
18501874 | Muud inimrühmad |
18751999 | Valetamisjutud |
2000... | Vormelijutud, narritamisjutud jm. |
Järgnevas refereerime lühidalt AT-numbreid omavaid eesti naljanditüüpe, mainides sekka ka muid laia levikuga naljandeid, millest eesti vasteid pole registreeritud; seejärel nimetame produktiivsemaid (oletatavalt) puhteestilisi naljanditüüpe, mis AT-numbreid ei kanna.
Toodavad arvandmed peegeldavad Eesti Rahvaluule Arhiivi naljandikartoteegi hetkeseisu, mis on kõike muud kui hea. Kaugeltki mitte kõik, mis on arhivaalides olemas, pole koopiatena või konspektidena kättesaadav. ERA algusaastail konspekteeriti enamik Eiseni kogus sisalduvaid jututekste (sh. naljandeid) ebaühtlase suurusega õhukestele sedelitele; mitmeid kohti on konspekteeritud topelt ja keegi ei tea täpselt, kui palju on vahelejätteid. 1930-ndail aastail rajas Rudolf Põldmäe ERA temaatilise naljandikartoteegi ja koondas sellesse Eiseni kogu konspektid ning hilisemad ühtlase formaadiga (sh. ta enda poolt tehtud) koopiad ja konspektid. Sõja tõttu jäi see töö pooleli. Pärast sõda on aeg-ajalt üritatud naljandikartoteegi täiendamist jätkata, kuid kuigi kaugele pole sellega jõutud. Loreida Raudsep on oma kataloogis registreerinud küll praktiliselt kõigi 1960-ndate aastate lõpuks korjunud kiriku- ja pastorinaljandite kohaviidad ja kui võrrelda, milliste tekstihulkadega on esindatud eesti naljanditüübid vahemikus AT 17251849 ning mujal, siis saab kartoteegi kehv üldseis päevselgeks. Kuid ERA naljandikartoteeki ei sugenenud selle töö tulemusel ainsatki uut koopiat ega konspekti. Uuemast anekdoodiainest on kartoteeki kopeeritud ainult tühine murdosa. Lünklikud ja vananenud on ka AT-registreis endis, sh. viimaseski, 1964. a. versioonis (FFC 184) leiduvad arvandmed: Thompson kasutas lähtematerjalina paljusid varem ilmunud "ühe rahva" registreid ning nt. soome aines on seal esindatud 1908. a. seisuga (FFC 5), eesti aines pelgalt J. Hurda koguga (FFC 25) jne.
Edaspidi näeme ka nlj-te puhul veel korduvalt sedasama tüpoloogilist paradoksi, millest rääkisime varem ühenduses vs-dega:
mõni jutt võib iseenda juurde tüpoloogiliselt kindlaks jääda ja ainult harva kontamineeruda mõne teisega; mõni teine jutt võib aga olla kombinatsioon mingitest väiksematest lülidest või "legodest", mis teisal võivad ette tulla mitmesugustes muudes ümbrustes ja millel omaette eksisteerimise võime üldse puudub. St. taas igavene küsimus: mis on siin tüüp kas "legode" kett tervikuna või iga üksik "lego" selles ketis? ■ AT 1265*. Müüb ühe naha asemel kaks Thompsoni järgi üleskirjutusi ainult Soomest ja Eestist. "Petab" kaupmeest: topib ühe naha teise sisse. ■ AT 1278*. Otsib odrakõrsi külvamise tuule järgi Thompsoni järgi ainult Soome, Eesti, Läti üleskirjutusi. Eesti variantides: sööb otri, paneb veel ühe odrapea kännule; pilv on taevas "märgiks", et pärast leiab kätte. Pilv läheb minema. Vrd. rahvusvaheline AT 1278 (Eestis Ø): midagi kukub merre, paadiga tähistatakse kukkumise kohta. ■ AT 1281. Tundmatu loom --- kass Taas enam Soomes, Saksas, Rootsis. Eestis väh.8 (Aarne järgi 1). Kuskil maal vm. paigas on palju hiiri, ostetakse kass. Vormeleid: 1. müüja ütleb hiirekoer (üsna läbiv metonüümiline parafraas). 2. vormel: Mida sööb? Liha ja rasva. Kuuldakse: Linna ja rahva. Hakatakse kassi karistama, süüdatakse maja. ■ AT 1282. Maja süüdatakse, et söödikutest vabaneda Thompson ei näita eesti materjali, kuid see on tegelikult olemas: incl. vormel "See on luttidel paras" (viiulimängija mängib seda, "Sinisukka meistrimehe poega" viisil näiteks. ■ AT 1284. Ei tunne iseennast, kui on uues riides, aetud habemega vmt. Sporaadiliselt mitmelt mandrilt. Eestist Ø. Sugulane AT 1383-ga, kus naine ei tunne end (on tõrvatud, sulgedega veeretatud vm.). ■ AT 1286. Hüppamine pükstesse Sporaadiliselt kõikjalt Euroopast, eriti Iirist, Saksast, Rootsist. Eestist väh. 3. Naine riputab mehe püksid üles, et see saaks korraga mõlemasse säärde sisse hüpata. ■ AT 1287. Ei oska lugeda endi arvu Enam Rootsist (üle 50), Iirist (36), Soomest (23), Eestist 3 (Aarne järgi Ø). Eesti variandis on lugejaid 7 ja nad on rätsepad või hiidlased. Nad ei suuda end üle lugeda, sest igaüks jätab enese lugemata (või loeb: "mina, üks, kaks, kolm, neli .....") Saavad probleemist lõpuks üle niiviisi, et torkavad ninad liivasse vm. ainesse ja loevad augud üle. ■ AT 1288. Ei leia endi jalgu Enam materjali Soomest, Rootsist. Eestist 3 teksti. Aidatakse vemblaga, vrd. "ravi" löömisega üldse (sama ravimeetodit kasutatakse ka nt. jutus AT 1313, kus mees peab end surnuks). ■ AT 1289. Kõik tahavad keskel magada Eestist 2 teksti. Üldse vähe materjali siit-sealt. Keegi ei taha serva peal magada, lõpuks heidavad ringi ümber madratsi, panevad külimitu keset tuba vmt. ■ AT 1290. Linapõldu peetakse mereks Hüpatakse sisse ujuma. Enam on rootsi, soome, prantsuse materjali. Eestist 1 tekst. Eesti variandis tegelased ei lähegi ujuma, vaid keeravad tagasi, sest üle mere ei saa. ■ AT 1293* (Aa ee 1292*). Õppigu kuival maal ujuma Ainult eesti (5) ja vene registreis. Keegi uppumisohus, teised soovitavad enne kuival maal ujuma õppida, või ta ise lubab pärast pääsemist, et edaspidi enne vette ei lähe, kui ujumine selge. ■ AT 1293** (Aa ee 1293*). Seob (naisel või hobusel) kõri kinni, et hing välja ei läheks Puht-eestiline, aga väga produktiivne, Eestist 16 teksti. Eestis on tegu peam. hiidlase (või setu, mustlase vm.) hobusega. trihh, mis on kerge puändi kvaliteediga: kahetseb pärast, et jättis teised augud lahti, kust hing siiski välja pääses. ■ AT 1310. Vähki peetakse rätsepaks (sest tal käärid kaasas) Rahvusvaheliselt: vähki, angerjat, kilpkonna vm. püütakse uputada. Väga laialt levinud, Eestist 6 teksti. Lastakse vähk riidele ja vähi teekonda järgides lõigatakse ta järelt kääridega. Siis süüdistatakse vähki kas halva teenäitamise eest või ta näpistab kellelgi sõrme, ja otsustatakse vähk uputamise teel ära hukata. Vrd. analoogilist motiivi mõistatustes meil ja mujal (Saksa rätsep, kahed käärid). ■ AT 1311. Hunti peetakse varsaks Ainult soome rootsi, eesti vene. Eestist 2 teksti. Mees läheb ära. Hunt sööb hobuse (vahel kavalpea VEENAB kedagi, et see on varss vm. koduloom). ■ AT 1313 on Thompsoni järgi mitme alltüübiga esindatud sülem, kus materjali paigutamisel alltüüpidesse võib olla tekkinud segiajamisi ja vigu (eesti aine paigutamisel igatahes on). Sülemi ühisnimetaja oleks: Mees peab end surnuks. ■ AT 1313 puhas on Thompsoni järgi jutt, kus naine ütleb mehele või keegi muu kellelegi muule mingi toidu kohta (vist selleks, et toda ei puututaks), et see on mürgitatud. Mees või keegi muu, kes soovib surra, sööb seda toitu ja arvab, et ongi surnud. On ka eriredaktsioone, kus algusest peale ei usuta juttu mürgitatusest nt. tekst, kus Hodža Nasreddin käis koolis. "Lapsed, ma pean teid veidiks üksi jätma," ütles kaadi. "Käituge hästi, aga mis peaasi ärge puutuge halvaad: see on mürgitatud." Kaadi sai vaevu välja, kui Nasreddin jagas halvaa võrdseteks osadeks ja jagas kõigile õpilastele. Kui söödi viimaseid raase, tuli kaadi tagasi ja küsis range häälega: "Kes halvaa ära sõi?" "Härra õpetaja," vastas Nasreddin, "ma murdsin Teie sulenoa kogemata katki ja mu kurvastus oli nii suur, et otsustasin end otsekohe mürgitada, ja sõin halvaad. Kuid paraku osutus mürk nõrgaks." Selle variandi koht pole ilmselt kilplasnaljandite hulgas. See on tüüpiline kavalusnaljand. Eesti aines (jpm. kindlasti), mis on paigutatud puhta 1313 alla, ei ole tegelikult see, mis äsjases Nasreddini jutus, vaid AT 1313A või AT 1313B. Nii et levikuseiku pole mõtet tuua. ■ AT 1313A. Mees võtab surmaennustamist tõsiselt Nagu öeldud, on see (aga ka AT 1313B) Eestis ja mujal tüüpiliselt kontaminatsioonis AT 1240-ga st. järgneb oksasaagimise episoodile. Kukkuja on hoiatanu tarkusest jahmunud ja palub öelda, millal ta sureb. Vastus nt.: siis, kui (ühest Võnnu variandist parafraasi laenates) vanamees lihamägede vahel kolm korda hüüab. (See on ühtlasi produktiivne eesti mõistatus). Või järgneb taoline ennustus muule algusele. Eesti tekstides võib ennustus olla seotud ka sama sündmusega hobuse juures, või kolmekordse köhimisega vm. (Rahvaluuleline aines võib olla ka nt.: kui punane niit tuleb su kerest välja; kui käed ja jalad lähevad külmaks; kui tilk vett kukub pähe vms. See juhtubki, mees heidab maha ja arvab, et on surnud. Eesti materjalis on 2 põhiredaktsiooni, mõlemal trihhvormelid: 1) see juhtub veskil, sead tulevad "surnu" kotte tustima, "surnu" mõtleb: oi, kui ma elus oleksin, küll ma neile sigadele näitaksin; 2) see juhtub teekäigul olles; hundid murravad varsa või hobuse, "surnu" mõtleb umbes samu mõtteid. Neid redaktsioone esindab Eestis vähemalt 10 teksti. ■ AT 1313B. Usub, et sureb, kui tagumik külm Eestist vähemalt 4 teksti. Nõuandja käsib siis tee äärde või tee peale haua kaevata (või kaevab selle keegi omal initsiatiivil) ja oodata, kuni surm tuleb tõllaga. Niihästi AT 1313A kui AT 1313B lõpevad tavaliselt "surnu" ravimisega piitsa või malaka abil: kas mölder tuleb sigu peletama ja ravib ühtlasi "surnu" üles või ehmatab hauasolija möödasõitva tõlla ees hobused peruks, tõld läheb kraavi ja kutsar ravib "surnu" vms. ■ AT 1313C. Surnu hakkab rääkima See tüüp pole Eestis esindatud. Mulle kättesaadavate allikate põhjal näib, et ka AT 1313C võib kontamineeruda AT 1240-ga, ka vist AT 1339-ga ja üldse kattuda põhiosas AT 1313B-ga. Identiteedi annab talle nähtavasti lõpuosa, kus "surnu" tahetakse viia raami peal ära ja kandjad eksivad teelt või tee läheb halvaks vm. ja "surnu" õpetab raami pealt: Kui ma elus olin, läksin ikka todakaudu. Aga eks te ise tea vmt. ■ AT 1317* (Aa ee 1317*). Ei tunne sitikat ("teine kuub seljas") Tekste Taanist, Rootsist, Eestist (vähemalt 14), Soomest ja Indiast! Tegelased: 6 korda hiidlane, 3 korda saarlane, 2 korda tartlane, 1 kord mulk, 1 kord randlane, 1 kord mees. Hiidlane või keegi muu saab herilaselt või kumalaselt nõelata (kas tahab kärgi võtta või on püksikorral vm.) või peab herilaserakku munaks. Teisel päeval näeb (tavaliselt sillal või jõe ääres) sitikat, ütleb vormeli, mille põhivorm on umbes selline: Küll ma sind tunnen, eile oli sul kollane ~ kullane kuub, täna sinine särk ~ must kuub... ja hüppab vette. ■ AT 1319. (Aa ee 1676*). Mees haub kõrvitsat Tohutu globaalse levikuga jutt. (Vrd. Eestis haub mees kõrvitsast "türgi täkku" ja AT 1677: kindral haub munadel). Haub kõrvitsast hobust vm. Tüdineb. Viskab põõsasse jänes jookseb välja. Kahetseb, et asjata viskas, oleks võinud veel veidi kannatada. Eesti materjal on AT 1676*-le viidates näidatud AT 1319 all, aga see pole tegelikult AT 1319. ■ AT 1319A* (Aa ee 1321*). Kella peetakse kuradi silmaks Veidi siit-sealt: Soomest, Leedust, Flaamist, Lõuna-Euroopast. Eestist Aarne järgi 6, tegelikult vähemalt 30 teksti, st. väga produktiivne. Tegelaste hulgas taas hiidlasi, saarlasi, tartlasi, talupoegi, kerjuseid, mustlasi jm. Põhiolemus lihtne: Loll tegelane leiab taskukella, mis tiksub. trihhiks on leiu interpretatsioonid: 1) kuradi silm (palju murde- jm. sünonüüme: vanatondi, vanapergli, vanapagana, vanaõeluse, vanakurja, vanatondi, kõhna, juuda silm); ka 2) hobuse silm; 3) kilk leivakotis jm. Asi näib pahaendeline ja tegelane peksab või trambib kella sodiks. ■ AT 1326. Kiriku liigutamine Lai rahvusvaheline levik. Eestis Ø. Lollid tahavad kirikut liigutada. Kontrollimaks, kas liigub, laotab keegi oma kuue kiriku ette. See varastatakse ja lollid arvavad, et kirik on kuuele peale astunud. ■ AT 1333. Hunt karjas! Aisophose valm algselt. Meil tuntud ka tänapäeval, peamiselt õpikute ja trükiallikate kaudu. Thompsoni järgi Eestis Ø. (Pole õige kilplasnaljand, sest annab pigem didaktilise, moraalse õppetunni, nagu seda teevad tihti novellilaadilised mj-d). Poiss hüüab naljaks: Hunt karjas!, tullakse vaatama pole midagi; see kordub mitu korda pärast enam ei usuta; kord tuleb päris hunt. Hunt karjas käibib ka eraldi puhtretoorilise tsitaat-ütlusena. ■ AT 1334. Ei tunne võõras kohas kuud Aarne järgi Eestis Ø, kuid tegelikult olemas ligi 10 teksti (lähend?). Hiidlane või saarlane peamised tegelased. Vormel: Suurel maal (~ linnas) on kõik asjad suured. Kuu nagu tõrrepõhi, meil oli nagu sirp (~ leivakannikas) aiateibas.Veel paar kuuga seotud naljandit (AT 13551336), mis Eestis tundmatud:
■ AT 1335. Lehm kuu ära söönud Lehm joob tiigist, kuu läheb pilve taha. Rumal arvab, et lehm on kuu ära söönud. Tapab lehma, et kuud päästa. ■ AT 1335A. Kuu päästmine Rumal püüab kuu peegeldusele vees nööri visata. Kukub sisse. Näeb kuud taevas, rõõmustab. ■ AT 1336. Kuu peegeldust vees peetakse juustuks ja sukeldutakse järele. Algselt vist loomajutt AT 34 (tegelaseks hunt vm.). ■ AT 1338A (Aa ee 2010*). Kas naerid kasvavad puus või maas? Tegelane linnas olnud tüdruk. Puhteestiline. Vrd. teised analoogilised (nt. Kuradi reha!). ■ AT 1339A (Aa ee 1316*). Ei tunne vorsti. Thompsoni järgi puhteestiline. Loll pigistab vorstil täidise seest välja ja arvab, et nahast saab koti. ■ AT 1348 (Aa ee 2009*). Nägin sadat hunti! Vestluskaaslane kahtleb, hundinägija võtab huntide arvu ikka väiksemaks, kuni ütleb puäntvormeli: Mis seal põõsas siis krabistas? Pole õieti kilplasnaljand, vaid jahimehejutt, pealegi puändiga. Levik sporaadiliselt kogu Euroopas, ka Indiast. ■ AT Ø. Ei tunne siili. Vist puhteestiline jutt (17 teksti).