Muinasjutud

Nagu rahvajutud üldse, nii on eriti muinasjutud hõlpsasti ületanud rahvuspiire. Eestis tuntud muinasjuttude sündmustik ei ole tuntud ainult Eestis, vaid need süžeed on rahvusvahelise tüübikataloogi koostanud Stith Thompsoni tuntud sõnade järgi levinud “Indiast Iirimaani”. Küll on iga konkreetset muinasjuttu mõjutanud rääkija isik: tema mälu, maailmanägemine ja ilmselt ka meeleolu.

Eesti muinasjuttude tüpoloogiat korrastatakse ning teaduslikku antoloogiat koostatakse muinasjutuprojekti töö käigus. Töö on lõppemas eesti imemuinasjuttudega, mida on Eesti Rahvaluule Arhiivis u 6000 käsikirjalist teksti.

 

Imemuinasjutud – mitmetes keeltes ka “päris”-muinasjutud – kuuluvad Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogis vahemikku 300-745A. Nendele juttudele on iseloomulik, et toimuvad ebatavalised sündmused, süžee on väljaarendatud, tegevuskoht- ja aeg on ebamäärased (ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.

Imemuinasjuttude tüpoloogias orienteeruda aitavad muinasjuttude tüübiloend, loend tuntumate rahvamuinasjuttude töötluste eestikeelsetest tõlgetest ning eesti imemuinasjuttude antoloogia I osa.