Muinasjutud
Nagu rahvajutud
üldse, nii on eriti muinasjutud hõlpsasti ületanud rahvuspiire. Eestis tuntud muinasjuttude
sündmustik ei ole tuntud ainult Eestis, vaid need süžeed on rahvusvahelise
tüübikataloogi koostanud Stith Thompsoni
tuntud sõnade järgi levinud “Indiast Iirimaani”. Küll on iga konkreetset
muinasjuttu mõjutanud rääkija isik: tema mälu, maailmanägemine ja ilmselt ka
meeleolu.
Eesti muinasjuttude
tüpoloogiat korrastatakse ning teaduslikku antoloogiat koostatakse muinasjutuprojekti töö käigus. Töö on lõppemas eesti
imemuinasjuttudega, mida on Eesti Rahvaluule Arhiivis u 6000 käsikirjalist
teksti.
Imemuinasjutud –
mitmetes keeltes ka “päris”-muinasjutud – kuuluvad Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogis vahemikku
300-745A. Nendele juttudele on iseloomulik, et toimuvad ebatavalised sündmused,
süžee on väljaarendatud, tegevuskoht- ja aeg on ebamäärased (ükskord
ammu-ammu ühes kuningriigis). Tavaliselt on tegu olnud selgelt
väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.
Imemuinasjuttude
tüpoloogias orienteeruda aitavad muinasjuttude tüübiloend,
loend tuntumate rahvamuinasjuttude töötluste
eestikeelsetest tõlgetest ning eesti imemuinasjuttude
antoloogia I osa.