Eesti Keele Instituudi
rahvamuusika töörühm
Ajaloost
1978. a. oktoobris moodustati Keele ja Kirjanduse Instituud juurde
rahvamuusikasektor, mille juhatajaks sai Ingrid Rüütel. Sektori
algkoosseisu kuulus erineva folkloristliku ja muusikalise ettevalmistusega liikmeid -
nii Tallinna Konservatooriumi (Vaike Sarv), Tartu Ülikooli (Ingrid
Rüütel, Anu Vissel), Tartu Muusikakooli (Edna Tuvi ja Sirje Kurg)
kasvandikke kui ka häid traditsioonilise kultuuri kandjaid (Õie Sarv - setu
suurlauliku Anna Vabarna lapselapselaps). Kuigi kõik olid koolis (Tallinna
Konservatooriumis õpetas prof. Herbert Tampere, Tartu Ülikoolis ja
Tartu Muusikakoolis U. Kolk) läbinud rahvamuusikakursuse ning kaitsnud
rahvamuusikaalased diplomitööd, pandi algusest peale suurt rõhku
enesetäiendamisele ja kaasaegsete uurimismeetodite
tundmaõppimisele. Sektori metoodikaseminaridest võtsid osa ka
muusikateadlane Jaan Sarv Eesti Raadiost, rahvapillide uuurija ja
"Leegajuse" juht Igor Tõnurist Ajaloo Instituudist, Urve Lippus KKI
arvutuslingvistika sektorist jpt.
Keskenduti eesti ja teiste sugulasrahvaste rahvamuusika kogumisele, uurimisele,
publitseerimisele ja propageerimisele. 1979. aastal lisandusid senistele
uurimisteemadele eesti rahvatants ja obi-ugri rahvamuusika.
1990. aastal, kui rahvaluule ja rahvamuusika sektorite baasil loodi folkloristika
osakond, nimetati rahvamuusika sektor ümber rahvamuusika
töörühmaks.
Kogumistöö
Sektori esimestel aastatel võeti osa Kirjandusmuuseumi
rahvaluuleekspeditsioonidest (Simuna 1978, Hiiumaa 1979), kogudes frontaalselt
kõiki rahvaluuleliike. Hiljem lahkneti ning pearõhk asetus piirkondadele,
kus rahvamuusika on säilinud: Kihnu saar (I. Rüütel, K. Torop, A.
Vissel) ja Setumaa (V. Sarv, I. Rüütel). Kolmel aastal (1980-1982) koguti
Vastseliina kihelkonna kui setu ja võrumaa traditisooni piiriala folkloori.
Erilisteks uurimisobjektideks on olnud ka obiugri (H. Silvet) ja nganasaani (T.
Ojamaa) rahvamuusika. Kultuuri on jälgitud üldisemas sotsiaal- ja
kultuuriantropoloogilises kontekstis ning muutumises. Nüüdisaegne heli-
ja videosalvestustehnika on loonud võimalused rahvamuusika
adekvaatsemaks jäädvustamiseks esitussituatsioonis. Katsetatud on
koguja huvist lähtuva meetodiga: kogutud täiendavalt materjali
käsilolevate uurimuste ja trükiväljannete (A. Vissel
karjaserepertuaar, lastemängud; T. Särg Karksi laulikud jne.) jaoks.
Rahvaviiside uurimine
Rahvamuusika andmebaas ja rahvaviiside tüpoloogia
Võimaldamaks suurte materjalihulkade automatiseeritud
läbitöötamist ning viiside leidmist erinevatest tunnustest
lähtudes, valmistatakse ette rahvamuusika andmebaasi. Rahvaviiside
andmebaasi üldkontseptsiooni, kodeerimissüsteemi ja tüpoloogia
põhimõtted on välja töötanud I. Rüütel,
arvutiprogrammid Koit Haugas. Loodud unikaalne automaattüpoloogia
võimaldab diferentseerida meloodiatüüpe. Esialgu on arvutisse
sisestatud paar tuhat viisi koos 32 tunusest koosneva üldosaga.
Tüpoloogilist analüüsi on rakendatud eesti ja teiste
läänemeresoome rahvaste vanemate rahvaviiside uurimisel. I.
Rüütel on uurinud eesti vanemaid, üherealisi viise ning
võrrelnud neid karjala ja ingeri paralleelidega. T. Särg rakendas sama
meetodit üherealiste lühikese refrääniga ja Karksi regiviiside
tüpologiseerimiseks; E. Tuvi analüüsis Jõhvi ja Iisaku
regilaule, A. Vissel kaherealisi karjaselaule. Senine uurimine on näidanud, et
regiviisidel on kõige tugevam seos regiooniga, kõige nõrgem
laululiigiga.
Rahvaviiside piirkondlikud iseärasused
Setumaa laulutraditsiooni on uurinud V. Sarv, Õ. Sarv, I.
Rüütel.
V. Sarve uurimused on käsitlenud setu rahvalaulude spetsiifikat:
heliridu ja rütmitüüpe, nüüdisaja parimaid setu laulikuid;
setu rahvalaulude konteksti jne. (Veera Pähnapuu, O. Laanetu, Jekaterina
Lummo jt).
Ühe rahvalauliku kolm stiili. - Teater. Muusika. Kino, 1995, 1, 35-42; Videofilmid
"Lauluema Kati Lummo", "Lauluema Veera
Pähnapuu" /; "Leelopäev Obinitsas",
"Lihavõtted Lepal", "Linikpääd
linnukesed", "Mano tulli maaselitsa", "Paabapraasnik
Polovinas" jpt.
Rüütel on uurinud setu rahvalaulu kihistusi ja etnokultuurilist tausta,
valmimas on film setu pulmadest.(I. Rüütel. The Setu Folk Song in
Finno-Ugric and Balto-Slavic Contexts. - FUSAC `88 ACEFO. Proceedings of the
Sixth Annual Meeting of the Finno-Ugric Studies Association of Canada. Editied by
Joel Ashmore Nevis. Lanham 1989, 23-33).
Kihnu Vana Kandle viiside osa ettevalmistamisega on I.
Rüütlil valminud ulatuslik ülevaade Kihnu rahvaviisidest, lisaks
on ilmunud artikleid Kihnu pulmakombestikust, käsitletud on meeste ja naiste
rollide vahetumist Kihnu rahvakultuuris, nüüdisaegseid laulumeistreid
jpm. (Rüütel I. Kihnu pulmakombed - juured ja suundumused. -
Rahvausund tänapäeval. Tartu 1995: 328-353 jt, lisaks arvukalt
videofilme: "Hoia Kihnu saare randa", "Kaevandu Anni
lugu"; "Kihnlased. Kaevandu Anni leivategu", "Kihnlased.
Marina Rooslaid", "Kihnlased. Matused Kihnus" jpt.)
Virumaad on uurinud I. Rüütel ja E. Tuvi. I.
Rüütli artikkel "Ei saa tõusta Toonelasta..."
käsitleb rahvalaule ja -muusikat Virumaal 20. sajandi algul ning E. Tuvi esitab
ülevaate Jõhvi ja Iisaku rahvaviiside kohta (Rahvakultuur
Ida-Virumaal). I. Rüütli sulest ilmus ka rahvalaulu- ja rahvamuusika
ülevaade koguteoses "Virumaa", valmimas on Virumaa
rahvalaulude laulik.
Karksi kihelkonna rikkalik viisipärand (tüpoloogia, regiviiside
varieerimine jm) on T. Särje uurimisteemaks. Lisaks sellele on ta uurinud
Karksi laulikute genealoogiaid ning Karksi rahvamuusikuid tänapäeval.
(Särg T. Lauliku lapsepõlv. - Vanavaravedaja. Tartu : TÜ, 1995, 2,
47-56; Särg T. Of Singer's Blead? Alont of Kins Singers from the Karksi Parish.
- The Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings. Tallinn 1996. 1:
161-170. (NIF Publications No. 31) jt.
Uurimuse Põhja-Tartumaa töö ja tavandilaulude viiside
iseärasustest on kirjutanud I. Rüütel. Kogumiku
"Tartumaa" jaoks on valmimas A. Visselilt ülevaade
Lõuna-Tartumaa regiviisidest ja Tartumaa kohalikest lauludest.
Üldviiside ja zhanriviiside vahekorda Võrumaa
töö-ja tavandilauludes on jälginud A. Vissel.
Saaremaa viisidest on eriti põhjalikult läbi uuritud Mustjala
kihelkonna regiviisid. I. Rüütli Mustjala regiviiside tüpoloogia avas
rahvamuusikasektori väljaande seeria "Ars Musicae Populaaris".
Mitmeid artikleid on sama uurija avaldanud ka Saaremaa laulumeistritest (
Rüütel, I. Viime selle lauluotsa siiapoole Laimla metsa...(Pöide
laulumeistrid Konstantin Tuttav ja Aleksander Nõgu). - Kingissepa rajoonis.
Tallinn 1985: 153-158; Rüütel, I. Ida-Saaremaa
külalauludest ja laulumeistritest. - Keel ja Kirjandus . 1974 nr. 4-5).
Rahvamuusika liikide uurimused
V. Sarv on uurinud setu surnu- ja mõrsjaitke: itkude liigitusest zhanrilisi
iseärasusi, itkude värsimõõtu. (Setu itkuviiside meetrikast. -
Keel ja Kirjandus 1993, nr. 5, 282-292). A. Vissel on analüüsinud karjase
vokaalmuusika alaliikide (loitsud, kutsungi-käsklused, huiked, helletused,
karjaselaulud) muusikalisi iseärasusi, lokaalseid erijooni ja suhteid
naaberrahvaste karjaserepertuaariga. (Vissel A. Estonian Herding Songs. - ARV
Nordic Yearbook of Folklore 1995. Uppsala 1995: 51, 123-133; Vissel A. Herding
Songs of the Estonian and the Balts. - Professor August Robert Niemi and
Comparative Folklore Investigations of the Balts and Baltic Finns. Papers of the
International Conference held on 1-2 December, 1994, Vilnius, Lithaunia. - Vilnius,
1996. - 29-45.)
Akustilised uuringud
Akustilised uuringud võimaldavad tungida sügavamale
rahvamuusikasse. I. Rüütlilt ilmus mitmeid uurimusi koostöös
arvutuslingvistika grupiga (rahvaviisi automaatse noodistamise võimalustest).
(Automatic notation of one-voiced song / M. Remmel, I. Rüütel, J. Sarv,
R. Sule; Academy of Sciences of the Estonian S.S.R. Institute of Language and
Literature; edited by Ü. Tedre. Tallinn 1975. 24 p. (Preprint KKI ; 4). Hiljem on
koos J. Rossiga analüüsitud helikontuure. Alustatud suunda on edasi
arendanud Taive Särg ja Triinu Ojamaa. T. Särg on
mõõtmiste tulemusel täpsustanud regilaulude heliridu ja intervalle,
võrrelnud kõne- ja regiviisi meloodiat 3-silbilisi sõnu sisaldavates
värssides. T. Ojamaa on huvitunud eelkõige traditsioonilisest
intoneerimisest (nagu pulsatsioon, libistused jm) nganassaani rahvamuusikas.
Folkloor tänapäeval
I. Rüütel on arvukates artiklites käsitlenud rahvusliku identiteedi ja
kultuuri, folkloori ja tänapäevakultuuri, traditsiooni ja innovatsiooni ning
folklooriliikumise probleeme. (Rüütel, I. Situation on Traditional Music in
Estonia on Some Recent Trends in its Innovation. - Wissenschaftliches Forum
musikalische Volkskultur Puchberg am Schneeber. "Tradition und Innovation in
der Volksmusikoflege". Gesammelte Referate der Seminare aus den Jahren
1988 und 1989. Mödling, 1991, 72-84_ Rüütel I. Folksgesång
och etnisk identitet i Estland. - Folk och musik 1995. Vasa, 1995, 89-103. - (Finlands
svenska folkmusikinstitut) jt.
K. Kuutma uurib fokloori, fokloorifestivale ja laulupidude muutuvat rolli
tänapäeva ühiskonnas (Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana.
- Mäetagused. Elektrooniline ajakiri
http://haldjas.folklore.ee/tagused.
Tartu 1996; Cultural Identity, Nationalism and Changes in Singing Traditions. - Folklore.
An Electronic Journal of Folklore, Vol. 2.
http://haldjas.folklore.ee/folklore.
Tartu 1996. Kuutma, K. Generations in Transmitting Tradition from the Aspect of
Family and Society. - The Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings.
Tallinn 1996. 1: 72-77. (NIF Publications No. 31). jt.
V. Sarv on analüüsinud muutusi Setu laulutraditsioonis (viisis, tekstis,
esituses). (Setukaisten elävä laulu- ja juhlaperinne. - Koltat, karjalaiset ja
setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. Snelman-Instituuti A-sarja 19, 1995:
189-199). Analüüsinud V. Tormise loomingut (Sarv V. The Complicated
Role of a Soviet Shaman. - Folk Belief Today. Tartu : EKI, KM, 1995: 434-438).
T. Särg on huvitunud Karksi ja mitmesugustest omaloomingut viljelevatest
rahvamuusikutest tänapäeval (videofilm " Milvi Kallaste. Meie
perekonnas ei möödunud ükski pidu ilma muusikata").
A. Vissel on jälginud lastevanemate lastelaulude repertuaari ja selles toimuvaid
muutusi (Vissel A. What Is Sung to Children in Estonian Homes Today? - The Family
as the Tradition Carrier. Conference Proceedings. - Tallinn, 1996. - 1. - 183-191. -
(NIF Publications No. 31) ning traditsioonilist ja uuenduslikku lastemängudes
tänapäeval.
ARS MUSICAE POPULARIS
Avaldab rahvamuusika uurimusi, monograafiaid, artiklite kogumikke või
teaduslikke allikapublikatsioone. Sarjas on ilmunud tosin väljaannet.
Rahvamuusikakonverentsid
Soome-ugri rahvamuusika konverentsid stimuleerisid etnomusikoloogia kui
teadusharu kujunemist mitmete soome-ugri rahvaste juures. Nõukogude ajal
täitsid need konverentsid hõimuliikumise tühiku. Alates 1989. a.
muutusid need rahvusvahelisteks.
1976: Soomeugrilaste rahvamuusika ja sidemed naaberkultuuridega;
1979: Soome-ugri rahvamuusika arhailised vormid ja nende osa
nüüdiskultuuris;
1982: Soome-ugri rahvamuusika sünkretismiprobleemid;
1986: Muusika soomeugrilaste pulmakommetes;
1989: Rahvamuusika tänapäeval;
1993: Autentne fokloor tänapäeva foklooriliikumises;
1994: Perekond kui traditsiooni kandja;
1996: Rahvalaul ja muusika kui identiteedi kandja ja kultuurivahetuse objekt.
Avaldatud on teesid ja ettekannete kogumikud.
Folklooriliikumine
Rahvamuusikauurijad on aktiivselt osalenud tänapäeva folklooriliikumise
edendamisel, olles "Baltica" korraldajateks, folkloorirühmade
juhtideks, konsultantideks, seminaride ja õppepäevade lektoriteks,
korraldajateks jne. I. Rüütel on CIOFF-Estonia Eesti rahvusdelegaat ja
Eesti Rahvusliku Folkooorinõukogu esimees. Töörühma
liikmetest kuuluvad samasse Folkloorinõukogusse asutuste ja seltside
esindajatena V. Sarv (Eesti Keele Instituut), Anu Vissel (Akadeemiline Rahvaluule
Selts) ning Janika Oras (Eesti Keele Instituut).