Eesti Keele Instituudi parömioloogia töörühm

Parömioloogia rühmal on käsil 3 põhiteemat:

1. Eesti mõistatused

Töö eesmärgiks on ette valmistada eesti mõistatuste teaduslik väljaanne, mis peaks ilmuma sarjas "Monumenta Estoniae Anti quae" ja olema suuresti analoogiline väljaandega "Eesti vanasõnad" I-V (Tallinn, 1980-1988). Tööd alustati 1980-ndate aastate lõpus ja väljaande valmimise lõpptähtajaks on aasta 2000. Töös osalevad Rein Saukas, Anne Hussar, Arvo Krikmann ja Piret Voolaid.
Nagu eesti vanasõnade, nii ka mõistatuste väljaande ettevalmis tustöös on kõige töömahukamaks ja ajakulukamaks etapiks olnud arhiivitekstide rahvaehtsuse kontroll, millega just äsja (1996. a. oktoobris) on jõutud lõpule.
Töö alul kujuteldi, et mõistatuste väljaande profiil ja tehniline väljanägemine peaksid olema pea täiesti samased "Eesti vanasõnade" omadega. Töö kestel - suuresti eesti folkloristikas viimastel aastatel toimunud arvutirevolutsiooni tõttu - on tegijate meeled neis asjus tunduvalt muutunud. Hetkel arvame, et töö lõpptulemuseks peaks olema kaks toodet:
(1) Arvutipank, mis sisaldaks praktiliselt kogu olemasoleva info eesti mõistatuste kohta: tekstid ise, andmed iga teksti geograafilise päritolu, üleskirjutamise aja, üleskirjutaja, tähendus(t)e jmt. kohta, samuti kohaviidad arhiivis ja/või trükiallikais. See andmebaas hakkaks moodus tama osa Eesti Rahvaluule Arhiivi juures kujunevast hiiglaslikust folk loori-andmebaasist ja olema sellega tehniliselt ja tarkvaraliselt ühitatud.
(2) Eesti mõistatuste "paberipealne" publikatsioon, mis ei peaks olema "Eesti vanasõnadega" samane tekstivariantide ja lisaand mete loetelu (tekstide jm. andmete tühjendava leidmise tagab arvutipank), vaid pigem mõistatustüüpide lühimonograafiate korpus, mis pakuks küll rikkalikult ka tekste iga eesti mõistatuse kõigi peamiste redaktsioonide kohta, kuid kaugelt enamal määral kui "Eesti vanasõnades" just teaduslikumat järku kokkuvõtteid ja analüüse mõistatuste lokaalredaktsioonide, päritolu- ja lae nusuhete jmt. kohta, sh. rohkesti levikukaarte. Olgu öeldud, et eesti mõistatusaines ise võimaldab sedalaadi analüüside esita mist märksa enamal määral kui vanasõnad, sest mõistatuste üldine produktiivsustase arhiiviaines on palju kõrgem ja vastavalt ka produktiivsete ja üliproduktiivsete tüüpide osakaal märksa suurem kui vanasõnaaines; samuti on mõistatuste sõnastus- ja tähendusvariantide geograafilised levikupildid märksa selgemad ja korrapärasemad kui vanasõnadel.
Piret Voolaid kaitses 1996. a. kevadel Tartu Ülikooli juures oma bakalau reusetöö eesti keerdküsimuste kohta ja ta uurijahuvid on püsistumas eesti mõistatuste perifeeria-osale (keerdküsimused, liitsõnamängud, reebused jmt.).
Parömioloogiarühm tegi 1992. a. toimunud koolipärimuse kogu misvõistluse tulemusel laekunud mõistatusmaterjali esialgse analüüsi, millest selgus, et "pärismõistatuste" ja perifeerse aine (keerdküsimused jm.) staatus on praeguseks järsult ja paradoksaalsel viisil muutunud: suurelt jaolt hilistekkelisest ja kir jandusemõjuliset perifeeriast on saanud täisverelist suulist elu elav tuum ja repertuaari endisest tuumast - pärismõistatusest - selle lühivormi lootusetult kidunud ja kiiresti taanduv perifeeria.

2. Eesti kõnekäändude tüpoloogia ja süstemaatika

Teema käivitus Eesti Teadusfondi grantiprojektina (reg. nr. 458) 1994. a. su vest. Selle projekti strateegiliseks eesmärgiks oli viia surnudseisust välja uurimistöö eesti kõnekäändude alal ning ühtlasi tuua selle aine juurde noori jõude. Projekti tehniliseks põhiülesandeks on olnud viia tüpoloogilise põhitasandiga süsteemi Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäändude ja fraseolo gismide kartoteek (jämeda hinnangu järgi u. 200 000 teksti), mis seni oli lebanud päritolukohtade järgi põgusalt sorteeritud tekstilaamana, kust materjali otsing loomulikemate (st. leksikaalsete, tüpoloogiliste) tunnuste järgi oli äärmiselt vaevaline ja ajakulukas või halvemal juhul võimatu, ning sellega luua tehnilised eeldused fraseoloogia-alase uuri mistöö jätkamiseks Eestis.
Projektis osalevad 3 Tartu Ülikooli magistranti (2 lingvistika, 1 folkloristika eri alalt): Katre Õim, kes sel sügisel kaitseb oma magistritöö tee mal "Eesti võrdluste süntaktiline struktuur", Anneli Baran, kelle uurimisteemaks on eesti kõnekäändude ja fraseologismide alaliigid, ja Tiit Konsand (teemaks eesti predikatiivsete fraseologismide süntaks).
Projekti käigus on läbi vaadatud eesti kõnekäändude kartoteek ja eraldatud sellest ühelt poolt kogujate endi ilmne omalooming, samuti muu mittefraseoloogilist järku (sh. puhtkeeleline) aines, teiselt poolt sel gemini eristuvad alaliigid ja vormitüübid, nagu võrdlused (u. 1/4 kogu materjalist), nii et- ja kas või-vormilised jmt. hüperboolid jms.

Järgnes kõnekäänumaterjali tegelik tüpoloogiline kor raldamine: igast tekstist noteeriti teatud tehniliste lepete järgi üks kindel märksõna ja tekstid sorteeriti nende märksõnade järgi alfabeeti; seejärel viidi iga märksõna piires kokku sama tüpoloogilist üksust esindavad tekstid ja korrigeeriti dubleeringud eri märksõnade vahel. Praeguseks on eesti kõnekäändude tüpoloogilise korraldamisega praktiliselt lõpule jõutud (jääb lahendada veel mõningaid probl eemjuhte ja teha kartoteegi lõplik tehniline vormistus).

Töö käigus on rajatud andmebaasi (FoxPro 2.6) tüpoloogiliselt ammendavad toorikud eesti võrdluste kohta (u. 11 000 teksti kirjed) ja kõnekäändude ülejäänud osa kohta (u. 13 000 teksti kirjed).

Projektis osalevad noorteadlased on esinenud ettekannetega noorfolkloristide iga-aastastel konverentsidel; ettekannete materjal on avaldatud *Pro Folkloris tica sarja kuuluvais üllitistes



3. Läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande *Proverbia septentrionalia jätkamine

Matti Kuusi poolt käivitatud Põhja-Euroopa ühisvanasõnade projekt, mille esimeseks astmeks sai läänemeresoome ühisvanasõnade võrdleva väljaande koostamine, oli nõukogude perioodi Soome-Eesti ühisprojektidest mitte ainult üks väheseid mittefiktiivseid, vaid lausa imekspandavalt edukas. Sisuliselt rajati selle projekti kaudu eesti parömioloogia kui selline. Projekti raames valmisid eesti, vadja, liivi ja vepsa vanasõnade täielikud teaduslikud väljaanded, karjala vanasõnade teaduslik antoloogia ning selle esimest etappi krooniv lõpptulemus - läänemeresoome nn. soosik vanasõnade võrdlev väljaanne Proverbia septentrionalia (FFC 236, Helsinki, 1985). Selles sisaldus võib-olla 1/3 kogu olemasolevast läänemeresoome paröömilisest ühisainest, kuid Proverbia septentrionalia ilmumise järel lõpetas Matti Kuusi oma osalemise projektis ja projekti jätkamine soikus mõlema osapoole tehtud jõupingutustest hoolimata ligi 10 aastaks. 1994. aastast lootused taastekkisid ja Tartu parömioloogiarühm alustas ühepoolselt eeltöid läänemeresoome väljaande jätkamiseks. Tööle olid sel ja järgmisel aastal tänuväärseks toeks Avatud Eesti Fondilt saadud stipendiumid. 1995. a. mais toimus Tartus 2-päevane nõupidamine Soome poole esindajate Pentti Leino ja Pekka Hakamiehe osavõtul, kus arutati projekti jätkamise väljavaateid ja nenditi, et asjade üldseis on optimistlik. Leiti, et ei oleks mõistlik piirduda läänemeresoome ühisainese pelga publitseerimisega, vaid tekki nud lisainfo võimaldaks ja otse nõuaks ka ulatuslikku uuri mistööd, ning vormistada projekt nimetuse all "Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus". 1996. aastal on Eesti osapoole tööd suuresti stimuleerinud Suomen Kulttuurirahasto poolt saadud toetus.
Käesolevaks hetkeks on Eesti osapool teinud praktiliselt kogu ühepoolses korras võimaliku eeltöö läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande jätkuköidete ettevalmistamisel. Täpsemalt, on tehtud see osa Proverbia septentrionalias avaldamata läänemeresoome vanasõnaparalleelide otsimis-, korraldamis- ja võrdlemistööst, kus üheks võrreldavaist on eesti aines. Tulemused on Soome poolele täienduste, lisanduste ja võimalike uurin gute tegemiseks üle antud FoxPro-andmepanga ja mitme sellesama info eri lõikeid esitava dokumendifaili kujul.
On tehtud esialgne katse hinnata Eesti eri alade vanasõnamaterjali seoseti hedust läänemeresoome ja teiste naaberrahvaste omaga ja lisandunud uusainese mõju suhetevälja üldpildile; selle tulemused on esitatud Joensuu Ülikooli suvekooli raames peetud loengus 10. mail 1996 ja hiljem ka Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul s.a. juunis.
Tartu parömioloogiarühm võttis äärmise rõõmu ja rahuloluga vastu teate, et Soome osapool on 1996. a. sügisel saanud Soome Teaduste Akadeemialt toetuse, mis võimaldab jätkata tööd projekti juures juba täisvõimsusega ja muudab selle prognoosi täiesti optimistlikuks.