Satu Apo ja Bengt Holbek on eelkäijate ideedele toetudes välja töötanud oma muinasjututeooriad. Need uurivad imemuinasjuttude vormilisi iseärasusi, kuid lahkavad ka sisu. Juba konkreetse ainese valik teooriate rakendamiseks on kahel folkloristil väga erinev, rääkimata uurimisvõtetest. Ettekandes jälgitakse Apo ja Holbeki lähenemist imemuinasjutu mõistele, põhisisu, süntagmaatilistele ühikute ning rollide ehk aktantide interpretatsiooni.

Õigus on Satu Apol, kui ta väidab, et muinasjuttude mitmekülgnegi uurimine võib avastada ja välja tuua nende tähendusest vaid osa. Muinasjuttude interpreteerimine on peatumatu protsess (Apo 1986: 181). Tähenduse kallal töötamisse segatud mitmekesisus ja individuaalsed jooned ei muuda interpreteerivat uurimust mitteteaduslikuks, aga kõik väited peavad olema veenvalt põhjendatud (Apo 1995: 33 jj).

Ettekandes vaadeldakse Apo ja Holbeki muinasjututeooriatest lähtuvaid võimalusi konkreetse muinasjututüübi tõlgendamisel.