1998. a täitus Tallinna setukooril "Sõsarõ" 25 tegutsemisaastat, mida tähistati 28. veebruaril Õpetajate Majas. Sel puhul esitas 11-liikmeline ansambel Sulev Mäevälja juhatusel kaheteistkümnest laulust koosneva kava, mis oli seotud traditsioonilise naiste püha, paabapraasnikuga. Eesti Muusikaakadeemia eesti rahvamuusika kursuse raames helilindistasime kontserdi, litereerisime tekstid ja viisid. Ettekande eesmärgiks on kirjeldada kontserti ja analüüsida laule muusikalisest aspektist.

Laulude peamiseks sisuks oli nooriku rituaalne vastuvõtmine naiste hulka, mida tavapäraselt tehti lihaheitenädala neljapäeval. Esitati ka meelelahutuslikke laule meeste ja naiste suhetest. Regivärsiliste laulude vahel kõlasid kolm akordionisaatega tshastushkat, mille juurde ka tantsiti (analüüsis on need kui salmilaulud kõrvale jäetud). Kava lõppes maaselitsa lauluga, mida tavapäraselt on esitatud saanis sõites. Muusikalise osaga vaheldus naiste omavaheline vestlus söökide ja jookidega kaetud laua ümber. Räägiti setu murdes, millesse pikaajaline viibimine Tallinnas oli toonud äratuntavad kirjakeele mõjud.

Esitatud laulud olid valdavalt kahehäälsed (eeslaulja partiid kordas ühehäälne koor ja ülemine saatehääl killõ), harva jagunes koori partii kaheks (lisandus torrõ). Vormi põhjal jagunesid laulud refrääniga (3) ja refräänita (6) lauludeks. Viimased koosnevad alati pikkadest värssidest, mis on moodustatud kas motiivikorduste või lisasilpide abil. Eeslaulja viis tugines 2-5-astmelistele laadidele, milles põhitoon paikneb helirea keskel 'd-e-fis-G-a-h'. Et lauljad pärinevad valdavalt Petseritaguselt Setumaalt, puudub viisides Põhja-Setule tüüpiline helirida 'fis-G-b'.

Kokkuvõttes oli tegemist omanäolise kontsertetendusega, kus ei püütudki niivõrd rahvale esineda, vaid näidati üsna tõepäraselt elu keskkonnas, kust esinejad ise pärit on. Ansamblit oli tulnud tervitama setukoor Meremäelt, kes esitas ka ühe laulu.