Meie vanavanemate rahvajutud

(Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilased, stendiettekanne kommentaaridega, juhendaja Pille Kippar)

 

 

 

Elukutse mõju jutustajale

Tiina Mahler (eesti filoloogia üliõpilane)

 

Vanaema on eesti filoloog ja ta on üle 30 a. töötanud emakeeleõpetajana. Tema jutustamisstiili juures on huvitav ladusus ja vahemärkused õigekirja kohta. Püüan võrrelda kahte erinevat jutustamissituatsiooni.

 

 

Põlvest põlve: vanavanemate pärimused järglaste repertuaaris

Kristi Liivanurm (eesti keel vene koolidele üliõpilane)

 

1.       Kui püsiv on repertuaar, milliseid jutte aktsepteerib ja valib jutustamiseks järgnev põlvkond

2.       Mis muutub või jääb samaks jutu sü˛ees selle pärandamise käigus.

3.       Kus ja kuidas perepärimusi jutustatakse.

4.       Kuidas lapsed võtavad vastu korduvat jutustamist.

5.       Kuidas standardse keele proportsioonid muutuvad generatsioonist generatsiooni.

 

 

Vanaema nõiajutud

Kadri Palatu (eesti filoloogia üliõpilane)

 

Ettekandes räägitakse vanaemalt (Eugenia Nikolai, snd 14.12.1922) kuuldud kummalistest paranormaalsetest lugudest ja pajatustest, nõiakunstist ja õpetustest, kuidas sealt abi sada. Vanaema on vestelnud nii iseenda kui ka oma vanemate ja vanavanemate kokkupuutest paranormaalsete nähtustega.

 

 

Külmal maal. Vanaema Siberilood

Anneli Kõvamees

 

Minu (emapoolne) vanaema jutustas lugusid sellest, mis on juhtunud temaga ja tema ümber. Lood on jutustatud 18.02.00–25.03.00 Tallinnas.

Enamus juttudes kirjeldatust on toimunud aastatel 1948-1949 Siberis Irkutski oblastis, kuhu minu vanaema viidi 1942. aasta märtsis. Enne sõda elas ta  koos vanemate ja õdede-vendadega endisel Ingerimaal.

Juttude põhjal saab päris hea pildi tolle aja elust-olust. Võõrale maale küüditatud laps (vanaema oli siis umbes üheksa-aastane) näeb enda ümber toimuvat ja mõistab seda täielikult alles vanemaks saades.

Kirja pandud juttude teemadering:

·         vaeste ja rikaste vahelised konfliktid

·         tolleaegne külaelu

·         sõda ja sellest tulenev

·         nõiad ja üleloomulikud juhtumid

 

 

Minu vanaema jutustajana

Elo Salla (eesti filoloogia üliõpilane)

 

Minu isa ema Heljo Salla (snd 1935. a Muhumaal) nägi ilmavalgust talus, mille rajasid meie esivanemad mitusada aastat tagasi.

Vanaema on väga hea jutustaja. Lemmikteemaks on tal oma emalt ja vanaemalt kuuldud lood esivanematest ja oma lapsepõlv. Ta mäletab haruldaselt hästi aastaarve ja nimesid. Tema jutustamisstiilile on omane algsest jutust kõrvale kaldumine: Tavaliselt jõuab ta ikka mõne seigani oma lapsepõlvest.

Lood on jutustatud ja kirja pandud 10.02.00–08.03.00. Lugudest saab hea pildi kunagise Muhu elu-olust (nt tavad, koolikord, mood).

 

Pihkva naine jutustab

Darja Svelkina (soome filoloogia üliõpilane)

 

73-aastane Pihkva naine kirjutab lugusid oma suguvõsa minevikust, elust ja nimede muutmisest endisel Eesti Vabariigi territooriumil. Lugudega tegeleb lapselaps.