Eesti rahvaviisid Edgar Arro oreliseades

Marelle Siitas (Eesti Muusikaakadeemia)

Edgar Arro (1911-1978) lõpetas Tallinna Konservatooriumi oreliklassi (prof A. Topman) 1935. a ja kompositsiooniklassi (prof A. Kapp) 1939. a. Tema loomingusse ilmusid rahvamuusika elemendid (rahvaviisitöötlused koorile) sõja-aastail Nõukogude tagalas. H. Lepnurme väitel kõlas rahvaviisidel põhinev muusika tema loomingus eriti isikupäraselt opereti “Rummu Jüri” (1954) rahvastseenides.

Eesti regiviise hakkas E. Arro kasutama oma oreliloomingus 1960. aastail. Tõukeks sai “Estonia” kontserdisaali uue, rikkalike kõlavõimalustega oreli (Tšehhoslovakkia firma Rieger-Kloss) valmimine 1961. aastal. Aastail 1968–1978 ilmusid kuus vihikut “Eesti rahvaviisid orelile”, mis sisaldavad ühtekokku 57 orelipala. Lisaks regiviisidele on ta neis kasutanud rahvapillilugusid. Lähtematerjaliks on olnud H. Tampere publikatsioonid “Eesti rahvalaule viisidega” I–V (1956–1965) ja “Eesti rahvapillid ja rahvatantsud” (1975).

Ettekanne tugineb Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivis leiduvatele käsikirjalistele allikatele (E. Arro fond ja “Estonia” kontserdisaali uue oreli ehituslikud originaalmaterjalid), ajakirjanduses avaldatud artiklitele (H. Lepnurm, L. Normet, R. Sule jt), varasematele helisalvestustele ja eeskätt E. Arro oreliloomingu analüüsile.

Kuidas ühendada lineaarset regiviisi funktsionaalharmoonilise mõtteviisiga? Kuidas tuua esile regiviiside algsele kasutamisolukorrale omast keskkonda muusikaliste vahendite abil? Rahvaviiside töötlemisel on helilooja lähtunud üksnes viisidest ja mitte arvestanud laulude sõnalist külge. Viiside “seadmise” juures on E. Arro peahuvi kuulunud harmooniale ja tämbritele, mille saavutamiseks on ta kasutanud erinevaid kompositsioonitehnilisi ja orelikäsitluslikke võtteid.

Vajadus antud ainestikuga tegelemiseks kerkis mul esile seoses orelikontserdi ettevalmistamisega, mille kavas olid ka E. Arro rahvaviisiseaded orelile. Kuigi esialgu tekitas muret materjali interpreteerimine, võimaldas süvenemine antud teemaderingi leida mõningaid lahendusi rahvaviiside ja professionaalse orelimuusika ühendamisel.