Parallelismist
Mari Sarv (Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, Tartu Ülikooli doktorant)
Parallelism on rahvaluules tavaline nähtus. On tõdetud, et see hõlbustab suuliselt edasiantava ehk mäluliselt säilitatava teksti meelespidamist, esitamist ja mõistmist. Vaatamata selle üleüldisusele ei ole parallelism kõikjal ühesugune.
Parallelismi erinevaid avaldumiskujusid on mõnikord püütud ka täpsemalt määratleda: üldtuntud on mõisted sünonüümia- ja analoogiaparallelism, psühholoogiline parallelism, sageli on kasutatud eelmistele lisaks veel vastanduse mõistet. Enamasti on kõige selle juures parallelismi käsitletud lausetasandi nähtusena.
Regilaulu parallelismi ainulaadsus näib aga peituvat milleski muus kui lausesünonüümias. Kui see nii väga välja ei paistagi regilaulus eneses, siis nt vanasõnades võib leida näiteid, kus vastanduva koondsisuga lausetes on sünonüümseid, regilaulule tüüpilist parallelismi esindavaid sõnapaare.
Eelöeldust lähtudes esitan kaks tööhüpoteesi:
1. Parallelismi on otstarbekas liigitada sõna- või mõistepaaride tähendussuhete alusel.
2. Parallelismi kasutus on ˛anrispetsiifiline.
Katsun selgitada, kas lisaks regilaulule ka teised parallelismilembesed rahvaluule˛anrid võimaldavad parallelismi liigitusalusena lähtuda mõiste- või sõnapaari omadustest.