Halli-juttude tegelaste rollidest ja karakteritest

Piret Paal (Tartu Ülikooli rahvaluule eriala üliõpilane)

Käesoleva ettekande idee pärineb Ulf Palmenfeldilt, kes uuris Rootsi etnoloogi Per Arvid Säve Gotlandi rahvakultuuri kirjeldavates ülestähendustes leiduvate muistendite kaudu tollase rahva identiteeti – moraali, suhtumisi ja väärtushinnanguid (vt "On the Understanding of Folk Legends." In: Telling Reality. Folklore Studies in Memory of Bengt Holbek. NIF Publications 26. Copenhagen & Turku 1993, 143–168). Palmenfelt käsitleb muistendeid kui jutte, millel on jutule omane struktuur koos sissejuhatuse, teema arenduse, kulminatsiooni ja kokkuvõttega.

Gotlandi juttudes esinevaid tegelasi analüüsides, soovitab Palmenfelt teha vahet juttude karakterite ja rollide vahel. Karakterite all mõistab ta enam või vähem stereotüüpseid tegelasi, kes osalevad muistendi dramaatilises tegevuses. Termin “roll” tähistab dramaatilise kandvusega positsioone, milles juttude karakterid üksteise suhtes paiknevad. Üks ja sama karakter võib ühe jutu jooksul esinda mitmes rollis.

Minu materjal on pärit ERA ja EKRK kogudest, milles leiduvast 232st halli-tekstist 70 on esitatud jutule omaseid struktuurielemente kasutades. Žanriliselt varieeruvad need lood isiklikust kogemusjutust kuni usundilise muistendini, kuid mina nimetan neid kõiki lihtsalt halli-juttudeks. Ettekandes annan ülevaate halli-juttude tegelastest, nende rollidest ja karakteritest.

Lähema vaatluse alla tulevad jälgija, ohvri, normi rikkuja, kangelase, vahendaja, oponendi, abistaja ja lähendaja rollid. Samuti vaatan, milliseid omadusi esindavad karakterid naine, ema, perenaine, tüdruk, mõisproua, mees, isa, peremees, poiss jne, ja millistes rollides nimetatud karakterid halli-juttudes esineda võivad.