Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides

Andreas Kalkun (Tartu Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane)

Ettekandes analüüsin setu rahvalaulikult Anne Vabarnalt üles kirjutatud palveid ja vaimulikke värsse. Setu palveid on aegade jooksul üsna vähe talletatud ja nii ei teata selle traditsiooni olemusest, vanusest ja leviku ulatusest kuigi palju. 1934. aastal kirjutas Anne tütar Manni Vabarna emalt üles vihikutäie vaimulikke värsse ja palvetekste. Samade tekstide variante ja teisendeid on Annelt hiljemgi üles kirjutatud.

Seoses sellega, et ortodoksne Anne Vabarna oli oma vanemate ja peretraditsioonide kaudu seotud ka protestantismiga, on ta vaimulikes tekstides kergelt eristatavad kaks täiesti erinevat stiili, mis on silmnähtavalt mõjutatud erinevatest diskursustest ning kannavad endas kahte erinevat maailmapilti.

Silmatorkav on vormi ja sisu seos, teatav sisu näib dikteerivat mingit kindlat vormi ja vastupidi. Anne pole tundnud mingit vajadust anda või laenata midagi ühest traditsioonist teise; nii seisavad protestantlikust ja ortodokssest paradigmast mõjutatud tekstid üksteise kõrval, olles nii vormilt kui sisult täiesti erinevad. Ortodokssed palved nagu ka tööde ja toimingutega seotud traditsioonilised loitsu-laadsed palved ei sisalda endas reeglina narratiivseid elemente. Nad koosnevad vaid pöördumistest, üleskutsetest, soovidest ning palvetest enda ja oma lähedaste heaolu ja kasu eest. Protestantliku taustaga vaimulikud tekstid koosnevad aga iseloomulikult just narratiivikatketest, st need on tekstid, kus kirjaoskamatu Anne jutustab ümber kristlikke narratiive, nii nagu need meelde on jäänud. Tekstide funktsioonid on olnud arvatavasti sarnased, kuid erinevad on nii keel, meetrika ja stiil kui ka sisu ja usukujutelmad. Näiteks figureerib mõlemat laadi tekstides Maar´a, kuid tegemist on täiesti erinevate Mariadega. Anne ortodoksseis palveis on sageli Maar´a see, kelle poole pöördutakse, ortodoksne Maar´a on palvete sihtpunkt ja eraldiseisev jumalanna; protestantlikes tekstides esineb Maar´a ainult seoses oma pojaga, ning on täiesti isikustamata. Ja loomulikult ei ole ka Maar´a epiteedid vabalt liikuvad, nii erinevaist kasutatavaist poeesiasüsteemidest kui ka erinevast sisust (ja keelestki) tulenevalt hoiab Anne kiivalt lahus ortodoksse Maar´a, keda ta on kogu kehaga tundnud ja näinud, ning protestantliku Maar´a, kellest talle on räägitud.