Kaks maailma või üks? Tegelasrollide erinevused eesti imemuinasjuttudes nais-

ja meesjutustajate puhul

Risto Järv (Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli teadur)

Rahvajuttude varasemate kirjapanekute puhul ei pidanud kogujad jutustaja isikut sageli oluliseks. Sama probleem on korduvalt üles kerkinud ka 1999. aastast alanud eesti imemuinasjuttude tekstikorpuse koostamise käigus. Pelgalt nimest siiski mõnevõrra sagedamini on teada jutustaja sugu (ilmselt saamegi üht-teist järeldada ka koguja soo põhjal – võib oletada, et “vähem-ise-rääkivatelt” informantidelt on kogujad küsinud pigem neid süžeid, mida tunnevad nemad).

Ettekandes uurin tekstikorpusesse senisisestatud tekstide põhjal, kas erinevused imemuinasjutu tegelasrollide täitmisel tegelaskujudega on sõltunud jutustaja soost. Püüan selgitada, millised on olnud tegelasrollide täitmise stereotüübid mees- ja naisjutustajate puhul. Kas naine tegelaskujuna on tõepoolest kõikjal mehest passiivsem, nii nagu mitmed uurijad väitnud?

Ettekandes on võrreldud ennekõike neid muinasjututüüpe, mida on kogutud nii mees- kui naisjutustajatelt: millised erinevused on kummalgi puhul. Eesti imemuinasjuttude puhul ei tule kuigi veenvalt kõigi jututüüpide puhul esile mitmete uurijate korratud tõde, et mehed räägiks vaid maskuliinseid – meespeategelasega – jutte ning naised nii feminiinseid kui maskuliinse süžeega muinasjutte. Mehed on jutustanud ka naispeategelasega imemuinasjutte, teisalt on maskuliinsüžeid, mis on peaaegu ainult meeste repertuaari kuulunud. Nii on lisaks jutustaja soole ilmselt muidki faktoreid, mis määranud tegelasrollide täitmise.