Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

11. aprillil peab katalaani külalisuurija Aleida Bertran kirjandusmuuseumis ettekande läti ja katalaani folkfestivalidest

11. aprillil 2024 tuleb Tartusse katalaani festivalitraditsiooni uurija Aleida Bertran, kes peab siin ettekande "International folk festivals, nation-building and transnationalism: A comparative study between Latvia and Northern Catalonia" / "Rahvusvahelised rahvapidustused, rahvuse ülesehitamine ja transnatsionalism. Läti ja Põhja-Kataloonia võrdlev uurimus".
Loengu keskmes on paralleelsed arengud rahvuskultuuride arengus Läti ja Põhja-Kataloonia näitel 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil.
Kahe kultuuri võrdlus annab ainet mõistmaks tänapäeval toimuvaid folkfestivale, näiteks Baltica ja sardana tantsupidu Céretis.
Ettekanne põhineb Läti Kultuuriakadeemias 2018–2021 doktoritöö jaoks tehtud välitöödel ja arhiivimaterjalidel.
Sündmus toimub Kirjandusmuuseumi saalis 11. aprillil algusega kell 16.00
Kõik on oodatud!
Info: Liisi Laineste (liisi@folklore.ee)
Guillem Castañar (gcastanar@gmail.com)

23. aprillini saab esitada kandidaate Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnale

Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 25. juulil 2024. aastal 33. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks Põlvamaal oma tegevusega silma paistnud isikule.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud.
Selleks tuleb 23. aprilliks 2024 saata Jakob Hurda nimelisele Põlva Rahvahariduse Seltsile aadressil hurdaselts@gmail.com (või Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis, milles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.
Üksikasjalikumalt Põlva Rahvahariduse Seltsi kodulehel

Seminar Ersa pühadest allikatest

Head seminarihuvilised!
1. aprilli seminaril kõneleb Natalia Ermakov teemal "Pühad allikad kui pidev side esivanematega ja/või "unustatud" kommetega".
Ersa allikad esindavad vana kultuurilist kommunikatsiooni erinevate isikute vahel ja pidevat suhtlemist esiisade ja -emadega looduse kaudu.
Esitlus toetub ersa külades välitöödel kogutud materjalidele ja tähelepanekutele.
Selle teema kaudu saab vaadelda rahvapärimuse dünaamika problemaatikat tänapäeval, keskendudes kitsamalt ersa kaasaegse, allikatega seotud kultuuri uurimisele.
Seminariga tähistame peagi, 16. aprillil saabuvat ersa keele päeva.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 1. aprillil 2024 kell 11.00.
Kõik seminari-, soome-ugri, pühapaikade, kohapärimuse jt huvilised on oodatud!
Kontakt: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3

Palju õnne, Reet Hiiemäe!

24. märtsil on juubelisünnipäev kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduril Reet Hiiemäel. Palju õnne!
Reet on folkloristika osakonna asendamatu raudvara. Teda iseloomustab vaibumatu seiklus- ja teadmistejanu. Reet on kolleeg, kellel on sõnulseletamatut teaduslikku ja isiklikku sarmi, millele on rõõm lähedal viibida, olgu siis kõrvalkabinetis või seminariruumis. Tema uudishimu ning laialdased teadmised nii uhhuu-, ehhee- kui ahhaa-teadusest teevad temast asendamatu vestluskaaslase mistahes seltskonnas ja sageli võib teda kohata nii ajakirjandusväljaannetes, raadios kui ka telesaadetes usunditeemadel sõna võtmas.
Mall Hiiemäe on öelnud, et juba lapsena oli Reet suure empaatiavõimega ning temas oli soov luua, hoida ja kaitsta. Sellest on osa saanud Tartu Naiste tugi- ja teabekeskus.
Kord konverentsi kohvilauas maailmaasju arutades jõudsid kolleegid ehitusteemadeni. Selgus, et sel eluperioodil ühendas neid kirg kivikandmise vastu. Reet kirjeldas värvikalt, kuidas tema vabaajategevuseks on suurte maakivide veeretamine ühest krundinurgast teise, et enda ümber ilu ja korda luua. See ei tundunud sugugi üllatav ega vastuoluline, sest kuigi pealtnäha habras ja õrn, on Reedas mitme mehe jagu sitkust.
Kolleegid soovivad Reedale omalt poolt kauneid saksofonihelisid, vaibumatut uudishimu ja loodavad, et ta aitab Eesti rahval edaspidigi elulisi põnevaid teemasid mõista.

Seminar pärandtehnoloogiatest ja nende uurimisest

Head seminarihuvilised!
Järgmisel seminaril 25. märtsil kl 11.00 tutvustavad huvitavat erialaajakirja Studia Vernacula väljaande peatoimetaja Kadri Tüür ja keeletoimetaja Kanni Labi.
Kõnelejad arutlevad ajakirjas ilmunud kaastööde näitel, mis on traditsioonilised oskused (pärandtehnoloogia), kuidas neid kirjeldada, jäädvustada, ananlüüsida.
Kuidas saaksime kõige selle uurimisel ja teaduspublikatsioonideks vormistamisel kasutada senisest paremini Kirjandusmuuseumi arhiivide materjale?
Studia Vernacula: eesti pärandtehnoloogia-uuringute ajakiri on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav teadusajakiri, mis ilmub kord aastas.
Ajakirja annab välja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele.
Ajakirja seni ilmunud numbrid on leitavad siit.
Seminar 25. märtsil 2024 algusega kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3

ARSi pidulik koosolek toimub seekord pärast pühi ehk 4. aprillil

Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikule kõnekoosolekule
“Tige diskursus ja nutikas narratiiv. Rahvajuttude sisulised ja žanrilised ulatuvused. Keelest meeleni 13“ 4. aprillil kell 15.00 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis
Kavas:
Ülo Valk: “Jutumaailma ja usundilise kogemuse suhetest eesti rahvajutus”
Jürgen Beyer: “Koroonaviiruse SARS-CoV-2 väidetav Aafrika päritolu”
Kärri Toomeos-Orglaan: “Käies Ahasveeruse jälgedes”
Johanna Ross: “Naisfiloloogi kuvandist”
Koosolekuga tähistame ARSi liikme ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Mare Kalda 60 juubelit.
Sündmuse info ARSi kodulehel
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus

Rituaalse aasta töörühma online-seminar 25. märtsil kell 13

25. märtsil 2024 kell 13.00 algab Teamsi kaudu ingliskeelne "Rituaalse aasta" töörühma seminar.
Nikolai Kuznetsov räägib rahvapidustustest komi folklooris, Irina Sedakova aga Bulgaaria traditsioonidest.
Komimaa eri paikades korraldatakse igal aastal erinevaid rahvapidustusi. Mõni neist on vanem traditsioon, mis jäi unarusse nõukogude perioodil ja taastati 20. sajandi lõpus. Mitmeid neist hakati korraldama teiste samalaadsete ürituste eeskujul alles viimastel kümnenditel. Ühed on kindla profiili ja/või ilmse regionaalse sotsiaalmajandusliku eripäraga, nt põhjapõdrakasvatajate või jahimeeste päevad. Teiste spetsiifika peitub milleski muus - näiteks mõne lokaalse rahvapeo "brändimises" on kasutatud kohapärimust. Tutvustades komi festivalimaastikku, vaatab Nikolai Kuznetsov oma ettekandes komi folkloori rahvapidustuste kuvandi loomises.
Bulgaaria rituaalide vaatlus keskendub märtsikuu tähtpäevadele ning kristluse ja paganluse, kultuuri ja looduse vahekordadele.
Märtsis on Bulgaarias rohkesti rituaale ja pühasid. Ettekandes analüüsitakse pidustuste peamotiive: loodus ja õigeusu mõisted, puhtus ja tule äratamine, soolised aspektid jne. Erilist tähelepanu pööratakse maagilisele arvumudelile seoses Sebastia 40 märtri pidustustega (9.3).
Osalema pääseb Teamsi kaudu.

Aprillikuise humanitaariakonverentsi kavas on mitu folklooriuuringute paneeli ja sisukad üksikettekanded

Eesti humanitaarteaduste aastakonverents toimub Tallinna Ülikoolis 10.–12. aprillil 2024.
Katusteema Tulevikuhumanitaaria on valitud nii, et see lubaks ühelt poolt arutleda humanitaarteaduste uute suundade, värskete tööviljade ja tulevaste võimaluste üle, teiselt poolt aga mõtestada konkreetsemalt tulevikukujutelmade rolli kultuuris ja ühiskonnas.
Humanitaaria on üks tähtsamaid tulevikuteadusi, mis seoses suurte muutustega looduskeskkonnas ja tehnoloogias on omandamas üha suuremat kaalu inimühiskonna tuleviku mõtestamisel ja kujundamisel.
Paneel 1, "Andme(kogu)d humanitaarses teadustöös" on puhtalt Kirjandusmuuseumi teadurite vedada.
Folkloristidest esinevad Lona Päll, Mari Sarv, Taive Särg, Liina Saarlo ning Kadri Vider. Etnomusikoloogidest esineb Žanna Pärtlas muusika- ja teatriakadeemiast. Žanna Pärtlas ja Janika Oras on seotud muusika- ja teatriakadeemia korraldatud paneeliga "Tulevikukunstide arheoloogia" ja nad räägivad teemal "Seto mitmehäälne laulutraditsioon 21. sajandil. Järjepidevus ja taaselustamine".
Paneeli 11, "Humanitaaria ja teadmussiire – koostöö ja -loome õpetajatega" korraldajad on Aija Sakova, Joosep Susi, Piret Voolaid. Eda Kalmre ja Astrid Tuisk peavad ühisettekande "Lapsed ja noored kui pärimuse loojad ja kandjad – uut moodi aines teaduses ja kooliõpetuses 1990. aastatest".
Keskkonnateemadele pühendatud paneelis "Kultuuri loov potentsiaal keskkonnakriisis" esineb Reet Hiiemäe – "Keskkonnapärimus ja rohekommunikatsioon". Lona Päll aga peab koos Aet Annistiga ettekande "Kuidas suhestub rohepööre inimeste igapäevase reaalsusega" paneelis 28 "Pärandihumanitaaria võimalused. Tulevikupärand ning mineviku ja oleviku (rakenduslik) vahekord".
Ajaloouuringute paneelis "Mitmeliigiline ajalugu. Loomad keskaja ja varauusaja ühiskonnas" tuleb arutlusele Tõnno Jonuksi analüüs “Loomarepresentatsioonid hilisrauaajast keskaega – järjepidevus, muutused või katkestus”. Tõnno Jonuks esineb ka paneelis 5, kus on kavas Andres Uueni ja Tõnno ühisettekanne kultuuripärandi tehnilistest uuringutest humanitaarteadustes juhtumiuuringute näiteil.
Eraldi paneeli "Pärandihumanitaaria võimalused. Tulevikupärand ning mineviku ja oleviku (rakenduslik) vahekord" on kokku pannud Tartu Ülikooli folkloristid Kristin Kuutma ja Elo-Hanna Seljamaa.
Rahvaliku kirjalikkuse uurija Katre Kikas peab huvitava ettekande "“On sääl veike ojakene kuskil nirisemas, olen mina esimene sinna vesket ehitamas…” Vesi mölder Märt Siipseni omaeluloolistes kirjutistes" paneelis "Sinine humanitaaria: vesi, inimene, kultuur".
Trüki- ja paberikunstikeskust esindav Danila Rygovskiy räägib trükipärandist digitaalsels tulevikus paneelis "Tuleviku pärand – tänaste valikute tagajärg".
Folkloristid on kaasatud veel paneeli "Vastupanu või kollaboratsioon? Eesti humanitaarteadlased XX sajandi keskel" töösse. Tiiu Jaago vaatleb katkestusi ja järjepidevust TÜ folkloristikas, Ave Goršič kirjandusmuuseumi folkloriste protokollide põhjal 1940.-1950. aastatel, Taive Särg jätkab murtud värsside uuurimist folkloori taasesitustes ja Liina Saarlo isikute ja ideoloogiate problemaatikat regilaulude avaldamisloos.
Teesid jm info on leitav sündmuse kodulehel.

Andreas Kalkun peab ettekande ERMis öösümpoosionil

ERMi sümpoosion "Kellele kuulub öö?" on osa veebruaris avatud samanimelise näituse publikuprogrammist.
15. märtsil pärast kl 17 algavat kuraatorituuri Karin Leivategijaga peavad ettekanded Kene Vernik, Martin Arpo, Hildegard Reimann, Andreas Kalkun, Madli Vanamölder ja Made Isak, Ann-Katriin Kelder, Berk Vaher.
Andrease teemaks on "Koopaoravad pimedates onnides. Talupoegade ööelu" - see on ekskurss maale, talurahva öisesse ellu.
Rahvaluulesse on talletatud omajagu mõtteid öisest ajast ja vastuolulist suhtumist sellesse, mida oleks õige öösel teha ja mida mitte.
Osasaamiseks tuleb soetada pilet, vt lähemalt.

Seminar: nõiad poola ja idaslaavi rahvajuttudes

Head seminarihuvilised!
Järgmisel seminaril 18. märtsil kuulame meie külalisuurija, Mikołaj Koperniku Toruńi Ülikooli humanitaaria, teoloogia ja kunstide doktorandi, Anna Zalewska ingliskeelset
ettekannet The Activity of a Witch and a Hag in the Domestic and Family Sphere in Polish and the East Slavic Magic Folktale / "Nõidade tegevus kodu- ja peresfääris poola ning idaslaavi muinasjuttudes".
Ettekandes vaadeldakse, kuidas poola, vene, ukraina ja valgevene muinasjuttudes nõiad sekkuvad kodu- ja peresfääri läbi neile omaste sõnade-lausumise, kudumise/ketramise ja ämmaemandana tegutsemise.
Erilisel kohal on naistegelastest nõiad mitte niivõrd nende üleloomulike võimete, vaid kurjuse ja vaenulikkuse tõttu. Muinasjuttude fiktsionaalsusest tingituna alluvad mütoloogilised olendid teatud žanrikonventsioonidele. Seetõttu on erilise tähelepanu all rollid, mida nad täidavad, olles peamiselt antagonistid ja valekangelannad, harvemini abistajad.
Tõlgenduskontekstiks on uskumuste ja mütoloogiliste narratiivide ülestähendused, kus leidub deemonlike konnotatsioonidega naistegelasi.
Seminar 18. märtsil 2024 algusega kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO