Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi üldkoosolek 25. aprillil
Head ARSi liikmed ja kõik rahvaluulehuvilised!
ARS kutsub osa võtma üldkoosolekust Eesti Kirjandusmuuseumi saalis 25. aprillil 2024 kell 16.15.
Kavas on:
1. Polina Holitsyna ettekanne “Authenticity in subcultural studies: an example of metal-lore in extreme metal subcultures”
2. Juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded
3. Aegunud volitustega juhatuse liikmete tagasikutsumine
4. Muud küsimused.
Selts võtab lahkelt vastu avaldusi ARSi liikmeks astumiseks.
Kestab kandidaatide esitamine Eesti folkloristika aastapreemiale (tähtaeg 3. mai)
Seltsi tegevusest ja Polina ettekandest lähemalt ARSi kodulehel.
„Noorte hääled” 2024 23. ja 24. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis
Noorte kultuuriuurijate konverents „Noorte hääled” kutsub kõnelema ja kaasa mõtlema!
23. aprill 10.00-11.15 Konverentsi avamine ja Shawn Rowlandi plenaarettekanne Urban Mythologies of Bhutan
11:30-13:30 Session I. Space, Sound and Environment
11:30-12:00 Elisa Kusuma Dewanti: Space, Identity, and Resilience: Navigating the Liminal Landscape of Yogyakarta City
12:00-12:30 Lucya Passiatore: Can We Hear Climate Change? Exploring the Role of Soundscapes in the African Hebrew Israelite of Jerusalem Community
12:30-13:00 Robertho Miguel Paredes Coral: Visual Narratives of the Forest and Tambopata Amazonian Cosmovision
13:00-13:30 Michele Tita: Imagining Wilderness: Engagement with a Non-Perceivable Environment
14:30-16:00 Session II Living Knowledge (Chair: Polina Holitsyna)
14:30-15:00 Jason S. Cordova: Walking the Spirit Road and the Stars of Decision: Exploring Native American Cultural Astronomy and Star Lore of the American Southwest
15:00-15:30 Baobao: An Investigation of the Omen System of Eastern Minyag in Tibet
15:30-16:00 Lodewyk Barkhuizen: Living Knowledge: The Inzuza Spirit as a Particular Domain of Knowledge within South African ‘Traditional’ Healing Practices
16:15-17:45 Session III Ancestry and Belonging (Chair: Siarhiej Makarevich)
16:15-16:45 Digne Ūdre: Added Value or Trivialization of Traditions? Commodification and Folk Culture
16:45-17:15 Adedeji Adeniyi: If You’re Black, No Way Back?
17:15-17:45 Ekaterina Praks: Memories etched in Soil: Mustvee Cemetery's Spatial Tapestry
17.45-17.50 Päeva kokkuvõte
24. aprill
10.00-11.30 Sessioon IV Elulood kui allikad (juhib Anni Leena Kolk)
10-10.30 Marilyn Mägi: “Kus sa, kurat, hoorasid?“: perevägivalla- ja konfliktide kirjeldused eesti naiste elulugudes
10.30-11 Liisa Nurme: Annelinn 2000. aastate alguses sündinud annelinlaste lapsepõlvemälestustes
11-11.30 Arabella Antons: "Meil nagu ei olnudki muud midagi valida peale spordi” ehk Eesti naissportlase enesemääratlus elulugudes aastatel 1945–1960
11.45-13.45 Sessioon V Traditsioonilise kultuuri tõlgendused
(juhib Päiv Dengo)
11.45-12.15 Mathilda Matjus: Jahijuttude eripära ja muutumine
12.15-12.45 Getter Lauk: 1930. aastatel kogutud Vana-Võromaa tantsupärimus Eesti Rahvaluule Arhiivis
12.45-13.15 Tiina Kull: Kammelati seelik oli vikerkaare värviline (Ambla)
13.15-13.45 Kadi Prii: Regilaulud “Vihm, üle vaeslapsest” Sangaste kihelkonnas
14.45-16.15 Sessioon VI Tänapäeva kultuurilised hoiakud (juhib Natali Ponetajev)
14.45-15.15 Marja Järv: Gümnaasiumiõpilaste suhtumine humanitaarainetesse ja -teadustesse
15.15-15.45 Mia Marta Ruus: Eesti rahvarõivaste kandmine ja nende eksistentsiaalsed aspektid
15.45-16.15 Selinda Marie Rosalie Särev: Klatš noore Eesti naise elus
16.15-16.30 Lõpusõnad ja tänamine
Noorteadlaste kevadised konverentsid said alguse 1974 Keele ja Kirjanduse Instituudis. Esimene Kirjandusmuuseumi noorteadlaste kevadsessioon toimus 1978. Nende kahe foorumi folklooriosast kujunes igakevadine Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud konverents umbes 20 folkloori ja naabervaldkondade ettekandega eri teadusasutuste kuni 30-aastastelt uurijatelt. 2006 kevadel ühendasid noored folkloristid oma hääled ERMi noorte etnoloogidega ühisürituseks.
Konverentsi saab jälgida ka MS Teams'i vahendusel.
Lisainfo: natali.ponetajev@folklore.ee Natali Ponetajev
Korraldajad: Astrid Tuisk, Mathilda Matjus, Natali Ponetajev, Liisi Jääts, Anni Leena Kolk, Kristel Kivari, Polina Holitsyna, Saara Mildeberg (EKM, ERA, TÜ, Tartu Nefa Rühm, ERM, Tallinna Ülikool).
15. aprillil kirjandusseminar: Vahingu isikuarhiiv
Head seminarihuvilised!
15. aprilli seminaril peab Indrek Ojam oma senise töö põhjal Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Vahingu isikuarhiivi korrastamisel ja uurimisel ettekande "Vaino Vahingu isikuarhiiv ja Vahingu loomingu uurimise hetkeseis ".
Vaatluse keskmes on isiksus, kelle kohta Indrek kirjutab uusimas ajakirja Horisont numbris:
„Vahingu isikumüüt rõhutab psühhiaatrist kirjaniku pidevaid eneseületuspüüdlusi, piirsituatsioonide otsimist ja eelkõige lihtsalt kannatamist kirjandusloomingu nimel.
Oma isikumüüdi kujunemist saab inimene ainult osaliselt kontrollida.
Suures osas vastutavad selle tekkimise eest teised, kes oma soovid ja ihad inimesele üle kannavad. Psühhoanalüüsi teooria tundjana oli Vaino Vahingule niisugune nähtus hästi teada.“
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 15. aprillil 2024 kell 11.00.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema!
Kontakt: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab teadusprojekt EKM 8-2/22/1
Seminar Kihnu looduskultuurist
Head seminarihuvilised!
8. aprilli seminaril kõneleb Raivo Kalle teemal "Kihnu looduskultuur ja kohalik teadmine: eripärad ja rakendamine".
Kui turist läheb Kihnu, näeb ta muuseumi, tuletorni, kirikut, sadamat, käsitööpoode, rahvariietes naisi jne.
Oma lühiloengus näitab Raivo, mis peitub selle fassaadi taga ja tutvustab selliseid aspekte, mida pole varem nii kõrgetasemeliselt teaduslikult uuritud ja mis on olnud seni laiema publiku eest peidus.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 8. aprillil 2024 kell 11.00.
Kõik seminarihuvilised ning Kihnu kultuuri sõbrad on oodatud!
Kontakt: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Uued folkloristide juhitud soome-ugri uuringute projektid
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon on otsustanud 2024. aastal toetada nelja teadus- ja arenguprojekti. Neist kahe juhid on folkloristid.
Rahastuse said „Ersa ainestik Eesti arhiivikogudes: Ersa pärlid“ (Mare Kõiva) ja „Läänemeresoome rahvausund pärimustekstides“ (Madis Arukask).
Toetuste andmist rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammist hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeetme kaudu. Hõimurahvaste programmi tegevust korraldab Eesti Keele Instituut.
Hõimurahvaste programmi teadus- ja arendusprojektide meetme kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride teaduslikku uurimisse ja arendamisse.
Jõudu tegijaile!
11. aprillil peab katalaani külalisuurija Aleida Bertran kirjandusmuuseumis ettekande läti ja katalaani folkfestivalidest
11. aprillil 2024 tuleb Tartusse katalaani festivalitraditsiooni uurija Aleida Bertran, kes peab siin ettekande "International folk festivals, nation-building and transnationalism: A comparative study between Latvia and Northern Catalonia" / "Rahvusvahelised rahvapidustused, rahvuse ülesehitamine ja transnatsionalism. Läti ja Põhja-Kataloonia võrdlev uurimus".
Loengu keskmes on paralleelsed arengud rahvuskultuuride arengus Läti ja Põhja-Kataloonia näitel 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil.
Kahe kultuuri võrdlus annab ainet mõistmaks tänapäeval toimuvaid folkfestivale, näiteks Baltica ja sardana tantsupidu Céretis.
Ettekanne põhineb Läti Kultuuriakadeemias 2018–2021 doktoritöö jaoks tehtud välitöödel ja arhiivimaterjalidel.
Sündmus toimub Kirjandusmuuseumi saalis 11. aprillil algusega kell 16.00
Kõik on oodatud!
Info: Liisi Laineste (liisi@folklore.ee)
Guillem Castañar (gcastanar@gmail.com)
23. aprillini saab esitada kandidaate Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnale
Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 25. juulil 2024. aastal 33. korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.
Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks Põlvamaal oma tegevusega silma paistnud isikule.
Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.
Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud.
Selleks tuleb 23. aprilliks 2024 saata Jakob Hurda nimelisele Põlva Rahvahariduse Seltsile aadressil hurdaselts@gmail.com (või Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis, milles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.
Üksikasjalikumalt Põlva Rahvahariduse Seltsi kodulehel
Seminar Ersa pühadest allikatest
Head seminarihuvilised!
1. aprilli seminaril kõneleb Natalia Ermakov teemal "Pühad allikad kui pidev side esivanematega ja/või "unustatud" kommetega".
Ersa allikad esindavad vana kultuurilist kommunikatsiooni erinevate isikute vahel ja pidevat suhtlemist esiisade ja -emadega looduse kaudu.
Esitlus toetub ersa külades välitöödel kogutud materjalidele ja tähelepanekutele.
Selle teema kaudu saab vaadelda rahvapärimuse dünaamika problemaatikat tänapäeval, keskendudes kitsamalt ersa kaasaegse, allikatega seotud kultuuri uurimisele.
Seminariga tähistame peagi, 16. aprillil saabuvat ersa keele päeva.
Seminar Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas 1. aprillil 2024 kell 11.00.
Kõik seminari-, soome-ugri, pühapaikade, kohapärimuse jt huvilised on oodatud!
Kontakt: mare.kalda@folklore.ee
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
Palju õnne, Reet Hiiemäe!
24. märtsil on juubelisünnipäev kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduril Reet Hiiemäel. Palju õnne!
Reet on folkloristika osakonna asendamatu raudvara. Teda iseloomustab vaibumatu seiklus- ja teadmistejanu. Reet on kolleeg, kellel on sõnulseletamatut teaduslikku ja isiklikku sarmi, millele on rõõm lähedal viibida, olgu siis kõrvalkabinetis või seminariruumis. Tema uudishimu ning laialdased teadmised nii uhhuu-, ehhee- kui ahhaa-teadusest teevad temast asendamatu vestluskaaslase mistahes seltskonnas ja sageli võib teda kohata nii ajakirjandusväljaannetes, raadios kui ka telesaadetes usunditeemadel sõna võtmas.
Mall Hiiemäe on öelnud, et juba lapsena oli Reet suure empaatiavõimega ning temas oli soov luua, hoida ja kaitsta. Sellest on osa saanud Tartu Naiste tugi- ja teabekeskus.
Kord konverentsi kohvilauas maailmaasju arutades jõudsid kolleegid ehitusteemadeni. Selgus, et sel eluperioodil ühendas neid kirg kivikandmise vastu. Reet kirjeldas värvikalt, kuidas tema vabaajategevuseks on suurte maakivide veeretamine ühest krundinurgast teise, et enda ümber ilu ja korda luua. See ei tundunud sugugi üllatav ega vastuoluline, sest kuigi pealtnäha habras ja õrn, on Reedas mitme mehe jagu sitkust.
Kolleegid soovivad Reedale omalt poolt kauneid saksofonihelisid, vaibumatut uudishimu ja loodavad, et ta aitab Eesti rahval edaspidigi elulisi põnevaid teemasid mõista.
Seminar pärandtehnoloogiatest ja nende uurimisest
Head seminarihuvilised!
Järgmisel seminaril 25. märtsil kl 11.00 tutvustavad huvitavat erialaajakirja Studia Vernacula väljaande peatoimetaja Kadri Tüür ja keeletoimetaja Kanni Labi.
Kõnelejad arutlevad ajakirjas ilmunud kaastööde näitel, mis on traditsioonilised oskused (pärandtehnoloogia), kuidas neid kirjeldada, jäädvustada, ananlüüsida.
Kuidas saaksime kõige selle uurimisel ja teaduspublikatsioonideks vormistamisel kasutada senisest paremini Kirjandusmuuseumi arhiivide materjale?
Studia Vernacula: eesti pärandtehnoloogia-uuringute ajakiri on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav teadusajakiri, mis ilmub kord aastas.
Ajakirja annab välja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele.
Ajakirja seni ilmunud numbrid on leitavad siit.
Seminar 25. märtsil 2024 algusega kell 11.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminari toetab EKMi teadusprojekt EKM 8-2/20/3
