Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- [887-890] - Tarkuse ja rumaluse "jagunemine". Liigtarkus
- 891 - Tark taipab kergesti, oskab näha olulist. Rumal ei taipa (kõrvalise abita), ei oska head, peent, ülevat vms hinnata, eelistab tühist
- 892 - Mõistus pole enda teha, seda ei saa pähe kallata. Lolli ei saa targaks teha; loll ei võta õpetust (tark küsib nõu)
- 7028 - Äi mõistus põle oma tehja - 1
- 11670 - Tarkus ei ole kellegil oma võtta, kui Jumal ei anna - 1
- 11671 - Tarkus ei ole marjana maaast võtta - 2
- 11692 - Õgas tarkuist kotiga saa-ai tuvva, ku hindäl olõ-õi - 1
- 11666 - Ei tarkust või käega panna - 3
- 7022 - Ega mõistust kellegile piast sisse või kallata - 1
- 11688 - Tarkust ei saa kulbiga päha tõsta - 5
- 11690 - Targusõ miilt saa-ai päähä panda - 1
- 397 - Aru ei saa persest pähä panna - 2
- 1557 - Egas hullu ei saa targas tetä - 4
- 9883 - Rumalusõlõ olõ-õi ruuht, haigusõlõ um kül' rohi - 1
- 826 - Kas hane selga loputa ehk lollil tarkust õpeta - 2
- 12870 - Ull taha-ai' oppamist, a' tark küüs tõõsõge käest - 1
- 7465 - Noomi tarka, ta parandab, aga ära õpeta rumalad ja ära jookse vasikaga võitu - 1
- 11661 - Tark võtt ulli käest ka oppust - 3
- 11650 - Tark on see, kes tunneb, et ta alles rumal on - 1
- 893 - Targa ja rumala suhtlemisest: targa sõna maksab enam; loll võib palju küsida, lolliga oled hädas jne
- 894 - Rumaluse halbu külgi: rumal ajab asjad nurja, ei sobi teist õpetama, jääb heast ilma, kannab kahju, peab targemale alistuma jne
- 895 - Rumaluse ja tarkuse seoseid õnnega: lollil on / on harva / ei ole õnne jm
- 896 - Mitmesugust tarkusest ja rumalusest
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID