Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- [887-890] - Tarkuse ja rumaluse "jagunemine". Liigtarkus
- 891 - Tark taipab kergesti, oskab näha olulist. Rumal ei taipa (kõrvalise abita), ei oska head, peent, ülevat vms hinnata, eelistab tühist
- 7018 - Kes mõist, see mõist mõlepit pidi - 2
- 11627 - Targa vaatave tuuma pääle, rumala koore pääle - 1
- 12861 - Ul'lil kõõ piiragu, targal kõõ vatsa - 3
- 1582 - Pisut hullul meelt, seegit targa persest - 1
- 12103 - Tuhm ei taipa, kui viisas ei virka - 1
- 1575 - Hullule vähä osanda, tark miis saab esigi aru - 5
- 7007 - Mõistlik mõistab isegi, rumalale näidatasse näpuga - 55
- 7009 - Mõistlikul on üks sõna enam kui narril kümme lööki - 2
- 1574 - Hullule anna sada huupi, ei sii talle mõju - 2
- 9854 - Rumala aknad on alati tuhmid - 1
- 2692 -
- 5629 - Ega lehm tea, et pühapääv on - 3
- 10351 - Mis teab siga pühapäevast - 7
- 10353 - Mis tääb siga piiblest - 1
- 10350 - Mis siga teeb, mis hea on - 1
- 10349 - Mes sia ninale hõbe või õlu - 1
- 10408 - Või siga tääb, mis raba on - 3
- 10336 - Kas lammas tund, mis lämmi vesi, või siga, mis soolane - 7
- 10376 - Siga kitab sitta, lammas lämmit vett - 20
- 10398 - Tsiga armastas iks musta pangi - 2
- 9326 - Ära viska pärleid sigade ette - 10
- 892 - Mõistus pole enda teha, seda ei saa pähe kallata. Lolli ei saa targaks teha; loll ei võta õpetust (tark küsib nõu)
- 893 - Targa ja rumala suhtlemisest: targa sõna maksab enam; loll võib palju küsida, lolliga oled hädas jne
- 894 - Rumaluse halbu külgi: rumal ajab asjad nurja, ei sobi teist õpetama, jääb heast ilma, kannab kahju, peab targemale alistuma jne
- 895 - Rumaluse ja tarkuse seoseid õnnega: lollil on / on harva / ei ole õnne jm
- 896 - Mitmesugust tarkusest ja rumalusest
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID