Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- 862 - Ühenduses on jõud. Palju nõrku võidavad ühe tugeva. Hulgas ohutum, mõnusam
- 3242 - Pia hulk töö teeb ehk suur kari heinad sööb - 8
- 13237 - Mis viga vallaga tööd teha - 1
- 1964 - Ilm jõuab paljo - 1
- 14859 - Ühenduses on jõud - 4
- 14860 - Ühendusel õnnistab, lahutusel laguneb - 1
- 14847 - Üheksa võib ühte avitada, mitte üks üheksat - 12
- 14964 - Üks and niidikese, teine and niidikese, üle hulga saap ütele hame - 2
- 14994 - Üks mies on ige üks mies, kaks miest voitlevad ka kuradiga vastamisi - 1
- 2983 - Kaks meest ikka kaks meest - 15
- 2985 - Kaks nõu ikka tarvis - 1
- 2991 - Kaks silma ulatavad kaugemale kui üks - 6
- 15012 - Üks pea on hea, kaks veel parem - 2
- 2958 - Kahel kahe nõu - 6
- 4283 - Kolm meest saavad kõigest ilmast läbi - 1
- 11435 - Kus ikka süs'sa rohkem üheskoos hunikus, seal õhkab ikka rohkem - 1
- 2990 -
- 4157 - Midä rohkem koere, sedä rohkem laked - 1
- 14858 - Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus - 2
- 2989 - Kaks santi koera võitvad ikka ühe hea koera ära - 6
- 4168 - Mitu koera hundi surm - 2
- 1545 - Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust - 1
- 2997 -
- 1546 -
- 1544 - Hulk iks üte är murd - 2
- 15100 - Ütsindä' saa-ai' hulga vasta saista' - 1
- 1537 - Parem hulgesi ojuda kui üksi-kaksi hüpata - 1
- 1541 - Ega hulgast hukka saa - 4
- 10291 - Eks seltsis surmgi ole kergem - 1
- 10294 - Seltsis segasem, hulgas hubasem - 25
- 10292 - Kus seltsi, seal sõbru - 1
- 847 - Parem Harju ahju peal kui kõrve kuuse all - 1
- 4842 - Parem kõrve kuuse all kui Harju ahju pääl - 1
- 863 - Üks loeb ja suudab vähe. Üht ei arvestata, kardeta, oodata jne. Ühe jõud napib, kui teised ei toeta
- 864 - Vastastikune seotus, abi, tulu kollektiivis. Kasu on nõrgastki; tugeva kaasabil teeb nõrkki midagi
- 865 - Üksinda ja hulgakesi töötamisest, saamisest, söömisest: töötada jagusam hulgakesi, süüa üksi jm
- 866 - "Eluruumi"- ja läbisaamisprobleeme
- 867 - Üksiku positsioon hulgas: kas olla ees, taga või keskel?
- 868 - Väärtuslik paistab silma väärituski ümbruses (võib sealt pärineda)
- 869 - Hea ja halb mõju (eeskuju, "nakkus"). Üks paha ajab teisedki pahaks. Halva ümbrusega kontaktne indiviid muutub ka halvaks, "määrdub"; peab halba mängu kaasa mängima; võib kannatada saada
- 870 - Kes halbadega koopereerub, saab kahju. Ära seo end halbadega. Parem üksi kui pahas seltsis
- 871 - Ära topi oma nina kõikjale, ära sekku teiste asjaajamisse. Seltsis ikka soovimatuid, hulgas põlatuid. Halba, soovimatut ei taheta seltsi
- 872 - Üksiku ja hulga mitmesuguseid vahekordi
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID