Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- 782 - Loba, tühi jutt, paha sõna on taunitav (räpane, patune, valelik vms)
- 783 - Suur suu (liigne loba, vastuajamine vms) toob ebameeldivusi, saadab seljatäie
- 784 - Tühi jutt, pilge, naer jms ei too rääkijale tulu, langeb ta enda peale tagasi, toob kahju, tüli
- 3887 - Pallu kisa ei keeda putru pehmes - 1
- 8366 - Pal'lu juttu ei täidä kõttu - 24
- 7139 - Naar ei täüdä kõttu - 1
- 7157 - Naerja suhu jäävad hambad - 30
- 8831 - Pilkajal on pind perses - 10
- 7156 - Naarjal nagel persen, kaitstõistku pääd pääl - 25
- 8832 - Pilkajal pilpad, naerjal narmad - 2
- 8834 - Pilkne leiab pilkjaid - 2
- 7146 - Naer tuleb pilkaja uksesuhu - 1
- 7134 - Eks naer tule ikka nuttes kodu - 5
- 7131 - Ega naar värjest müüdä ei lää - 5
- 7132 - Ega naer naarjist mööda-i lää - 1
- 7165 - Kes pärast naerab, naerab paremini - 45
- 11841 - Kes teist naerab, see ise naeruks jääb - 8
- 7516 - Noor naerab, tuleb kätte, vana naerab, Jumal nuhtleb - 5
- 4668 - Sii, kes kurja ütles, sii vahest kurja näge - 1
- 11865 - Mis tõõsõ pääle sülgät, tuu imet ütskõrd läbi nõglasilmä tagasi - 1
- 11306 - Ää söö sülitud kapsaid - 6
- 7174 - Igaüks sööb oma sülitatud kapstad - 35
- 9555 - Raske on välja sülitud suppi jälle sohu võtta - 1
- 11095 - Ei suured sanad suhu mädäne - 7
- 10865 - Mia suust tulõ, lätt nõnna tagasi - 1
- 11848 - Kis teist naerab, naerab isiennast - 2
- 11898 - Teist parastada ehk ennast varastada on üks - 1
- 12146 -
- 3924 - Kiusajal kibe koht, pilkajal pime paik - 1
- 4836 - Kes tõist kõneleb, see kõhnas jääb - 1
- 2771 - Jüretäväl jääse' luu'ki, jüräjäl ei jää luid kah - 7
- 3535 - Ma so keeles, sa mo meeles - 1
- 12665 - Tühi jutt toob tüli - 5
- 8220 - Paha keel tõstab tüli - 2
- 785 - Ära räägi halbu jutte; ära naera teist; ära tunne kahjurõõmu; parem suu sisse kui tagaselja jms
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID