Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- 779 - Kiit(le)misest pole kasu. Tühise (kurja, pahelise) kiitusel-laitusel pole tähtsust
- 780 - Tühi jutt ei võta tükki, haukumine ei tee haava, naer ei riku nahka jms
- 781 - Ära aja tühja juttu taga. Ära hooli rahva rääkimisest, ära pelga naeru. Inimene, keda räägitakse
- 12649 - Mine sa aja tühja juttu taga - 2
- 12708 - Mine tuult rusikaga taga ajama - 30
- 12240 - Peksa tuult ehk anna varjule valu - 1
- 12650 - Misa taad tühjä tuult ajat kotti - 2
- 4089 - Koer haugub, tuul kannab - 4
- 4041 - Kes iga koera haukumist võib tähele panna - 1
- 4729 - Mis see kuule teeb, kui koer teda haugub - 1
- 13814 - Las vares vaagub, küll ta vakka jääb - 2
- 2002 - Las ilm laita, küll Jumal aitab - 5
- 8223 - Paha kuulata olgu paksud kõrvad - 1
- 3166 - Kanget ähvärdamist ärä pelga, suurt lubamist ärä looda - 4
- 7161 - Kea sinno naard, säält mine mööda; kea sinno kitt, sääl pane silma räti sisse - 1
- 7136 - Kes naeru kardab, see peeru sureb - 50
- 7163 - Kes naard minno, tuu naard jumalat; kes naard rõivit, tuu naard rätseppä; kes naard saapit, tuu naard kängseppä - 25
- 7160 - Ennem olgu naertavas kui nutetavas - 2
- 4819 - Kes kõlbab, sedä kõneldakse - 2
- 2108 - Inimene, keda räägitakse; hobune, kellega sõidetakse - 15
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID