Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- 773 - Igaüks kiidab ennast, oma. Enda tehtu tundub hea
- 774 - Oma kiitus on näotu. Ära kiida end ise (las teised kiita)
- 1224 - Herits kitt hinnäst, hüä miis tõist - 35
- 7901 - Oma kiitus ei kõlba kuhugi - 2
- 8034 - Uma kitt lätt ümbre ummi kintsa - 2
- 8032 - Uma kitmine um ku vette sitmine - 12
- 8033 - Uma kitt hais kui sitt - 21
- 7902 - Oma kiitus haiseb - 190
- 3749 - Ära kiida iseennast, lase teised kiita - 65
- 3715 - Ära kiitle kinda sees, tule seisa meeste ees - 30
- 3740 - Ära ennast liiga kiida, siis sind keegi ka ei laida - 1
- 3736 - Las kiitab kihelkond, austagot valla vanemad - 1
- 775 - Teise (pisi)vigu nähakse, oma (suuri) vigu mitte; teist kerge rääkida, laita, naerda, õpetada (ennast raske). Vaata enne ennast, siis kritiseeri teist
- 776 - Üks naerab, kritiseerib teist, ise pole parem
- 777 - Kergem kritiseerida kui ise (paremini) teha. Laitjaid palju, aitajaid vähe
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID