Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- 767 - Seni räägitakse, kuni osutubki tõeks. Jutt ei teki asjata
- 768 - Kuulujutt, keelepeks vahel tugevasti liialdatud või alusetu. Ära liialda. Palju lärmi, vähe asja, kasu
- 769 - Kiida head, laida paha. Ära kiida halba (kurja, lolli). Kiidetu muutub ülbeks. Kiitus, laitus, hooplemine vahel pälvimatud, ebaõiglased
- 770 - Kes palju räägib, hoopleb, see vähe teeb; enne tee, siis räägi; rääkida hõlpsam kui teha; suuga kange mees (täna rikas), teoga mannetu (homme vaene)
- 8353 - Kus palju sõnu, sääl vähe tegusid - 2
- 8330 - Kes palju räägib, see vähe teeb - 7
- 5880 - Ei olõ linnustki asja, kia ilusahe laulda mõist - 2
- 2820 - Palju kaagutajad kanad munevad vähe - 1
- 3110 - Iga kana, kes kaagutab, ei mune - 2
- 6892 - Enne mune, siis kaaguta - 8
- 11783 - Tee enne, kiida pärast - 5
- 9946 - Rääkijaid palju, aga tegijaid vähe - 1
- 1520 - Hoobelda on kergem kui maksta - 1
- 3524 - Keelega om kerge Kiiovat teta, a kässiga rassõ käo pessägi - 1
- 10928 - Suu teeb suure linna, käed ei tee kärbse pesagi - 170
- 12872 - Ul'l tege keelega kerigu, kässiga saa ei' käo pessägi' - 1
- 10894 - Suuga sõidab Saaremaale, jalaga ei jaksa kõndigi - 1
- 10863 - Küllap suuga jõuab küll palju teha - 4
- 10904 - Suule il'lud, tööle val'lud, kätele koguni käreda - 2
- 10906 - Suule kui hunt, tööle kui sant - 1
- 10907 - Suule mees, kätele laps - 2
- 10893 - Suuga ikki suur miis, teuga teste narrike - 1
- 919 - Hea jutumees, halb töömees - 13
- 11116 - Sõnadest rikas, tüüdest tühi - 1
- 15135 - Palju ütelt, vehe tehtud - 1
- 11114 - Sõnad ei lähe sõrmedega kokku - 1
- 3530 - Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu - 1
- 11072 - Enne viib sõelaga vett, pärast ei vii pangiga - 1
- 12402 - Täämbe om lammas viie jalage, hommen ei ole kolmegegi - 1
- 12395 - Täna suur talu, hoome pole härgvasikad - 1
- 14531 - Õhtu oli viis paari härgi, homiku ei ole vasikatki - 30
- 3653 - Keväjä õks olõ-õih kesväjauhõ, suvõl suurmed - 1
- 771 - Kes virk (kuri) kõnelema, see tubli tööle
- 772 - Suu kõnelgu, käed tehku tööd. Enne kõne, siis tegu
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID