Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- 767 - Seni räägitakse, kuni osutubki tõeks. Jutt ei teki asjata
- 768 - Kuulujutt, keelepeks vahel tugevasti liialdatud või alusetu. Ära liialda. Palju lärmi, vähe asja, kasu
- 12143 - Ep ole igakord suurt tuld, kus suur suits tõuseb - 1
- 14444 - Kus vähe tuld, seal palju suitsu - 3
- 173 - Küta ahju, ärgu tuli korstnast välja käigu - 1
- 9172 - Ää põleta külma leemega suud - 1
- 12180 - Vahest tehakse tuli sinna, kus vesi on - 4
- 3542 - Keelepeksja teeb tule sinna, kus põle asetki - 1
- 2144 - Inimesed teevad sinna kohta jõe, kus pole ojadki - 2
- 1410 - Vahest tehakse hobune sinna, kus mitte pole vaiagi valmis - 2
- 1867 - Vahest tehakse härg sinna, kus mitte sõrgagi ei ole - 1
- 1675 - Ära tee hunti härja suuruseks - 1
- 3365 - Kassi suurune om, karu suurutses tettas - 1
- 3860 - Kirbust tetäs karu ja hiirest härg - 10
- 1542 - Hulga maa pääl lätt tigalane mõtuses - 2
- 10866 - Mida suu kedrab, ega seda käsi ei koruta - 1
- 2244 - Isi ketrad, isi korrutad - 2
- 2235 - Omad kued, omad lõimed - 8
- 12659 - Tühi jutt lagub jaani jääle ära - 1
- 2675 -
- 8357 - Palju kisa, vähe villu - 55
- 4362 - Kopika eest asja, rubla eest lärmi - 20
- 4944 - Kärrä koormah vittä, hüvvä olõ-õi' piipugi panna - 1
- 769 - Kiida head, laida paha. Ära kiida halba (kurja, lolli). Kiidetu muutub ülbeks. Kiitus, laitus, hooplemine vahel pälvimatud, ebaõiglased
- 770 - Kes palju räägib, hoopleb, see vähe teeb; enne tee, siis räägi; rääkida hõlpsam kui teha; suuga kange mees (täna rikas), teoga mannetu (homme vaene)
- 771 - Kes virk (kuri) kõnelema, see tubli tööle
- 772 - Suu kõnelgu, käed tehku tööd. Enne kõne, siis tegu
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID