Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- 756 - Räägi vähem. Parem suud pidada kui palju rääkida
- 757 - Mõtle, enne kui ütled. Mõtle palju tahes, kuid räägi vähem. Mõtlemata rääkida on sobimatu
- 7041 - Enne mõtle, siis ütle - 120
- 6459 - Meelega mõtle, mes keelega sa kõnelet - 1
- 7045 - Mõtle, mis ütlet; tee, mis ütlet - 1
- 14843 - Üheksa kord mõtle, üks kord ütle - 2
- 9357 - Pööra sõna suus enne kolm kõrd ümbre, kui sa ta välja ütled - 5
- 11139 - Sõna ütle mõtõldõh, jalg panõ kaeldõh - 1
- 8350 - Kui ka palju mõtleb meel, / siiski vähe rääkk'u keel - 1
- 11349 - Süda mõtelgu kui pailu, suu pidagu piiri - 1
- 7042 - Ilma mõtlemata rääkima on ilma sihtimata püssi laskma - 10
- 758 - Näe-kuule (tea) palju, räägi vähe, ära näita, et tead. Kuulmise-nägemise / teadmise / jutukuse pöörd- ja päripidiseid vahekordi
- 759 - Loll räägib palju, tark vähe
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID