Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- 739 - Inimene muudab meelt. Kerglase, tujuka meeleolud muutuvad ruttu: kord hea, kord kuri jne
- 740 - Kõik jäävad selleks, mis nad on (lollid lollideks, kurjad kurjadeks, ropud roppudeks jne). Keegi ei saa oma loomust muuta
- 7109 - Ei või ükski oma münti ümber värvida - 2
- 12997 - Ega kedagi uiest teha ei saa - 1
- 7797 -
- 7799 - Määne olõt, sääne koolõt - 1
- 5015 - Mis kätkis kiigutades, see hauda lastes - 1
- 12369 - Mis täna kuld, see homme koa kuld - 1
- 4506 - Mis kuld on, ei karda tuld ega vao vaseks - 5
- 1447 - Kes hommiku palub, sie palub koa õhta - 1
- 6015 - Mis loll õhta, see loll hommiku - 11
- 6000 - Kes loll sündides, see loll surres - 2
- 13871 - Kes vasikas õhtul, see vasikas hommikul - 1
- 6852 - Kes molgus siin, sie molgus siel - 1
- 251 - Kui alpi viiekümne veega viheldakse, siiski ei saa temast midagi kui üks alp - 1
- 9538 - Mis raibe täna, see raibe homme - 2
- 5240 - Küürakat parandab üksnes haud - 4
- 4599 - Keä kuri om ellen, too kuri ka koolden, mõro muldagi minnen - 6
- 4516 - Kullist ei saa tuvikest - 3
- 1633 - Hunt on loodud murdjase - 1
- 1664 - Millal ennegi hundist lammas on saanud - 2
- 1672 - Sööda hunti, hunt vaatab ikka metsa poole - 20
- 4165 - Mis koer õhtul, see koer homikul - 2
- 4050 - Kes koer elades, see koer surres - 8
- 4104 - Kes koer siin, see koer seal - 3
- 4025 - Ei koer karva muuda ega vares sulge heida - 2
- 6938 - Millal must koer valgeks läheb - 3
- 4136 - Kus koer kombe jätt või halb peni ameti - 20
- 4069 - Koeral koera tembud - 2
- 3357 - Kassil iks kassi küüdse, pinil pini hamba - 3
- 4061 - Koerale jääväd ike koera hambad - 1
- 12970 - Ussil on ussi hambad - 1
- 6955 - Must tsiga määri õi' mustõmbas - 1
- 11151 - Sõnik jääb sõnikuks ikka, üsna üks, mis laudast ta on - 1
- 3144 - Kui kana ka kirgki, siski kikast tast ei saa kunagi - 2
- 5917 - Lind ei heida oma sulge kunagi ära - 1
- 741 - Kuri muudab küll "karva" (st välimust, käitumist), mitte aga loomust, kurjust
- 742 - Tundmine "hambast" / "karvast", "laulust" / "sulgedest". Inimest tuntakse tegudest. Kuidas nägu, nii tegu
- 743 - Kõik ei ole see, millena ta pealtnäha paistab
- [744-746] - Teesklus, silmakirjalikkus, salakurjus
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID