Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- 686 - Vargus algab vaatamisest ha himust. Ära himusta teise oma. Ära puutu võõrast vara
- 687 - Parem ausalt teenida (näljas, paljas, vaene olla, surra) kui varastada (ülekohtusel teel rikastuda vms)
- 688 - Hooletus soodustab varastamist. Vargavastaste meetmete tõhusus. Vargust raske vältida
- 689 - Lubatud ja keelatud omastamisviisid. Väike ja suur varas (kelm); väikesest saab suur; väike võllas, suur tõllas; eriti taunitavad vargused
- 690 - Vargal pikad näpud, varastab üha. Kes harjub vargile (vm kurja tegema), ei loobu sest enam
- 691 - Kus pole / on varast, seal pole / on vargust. Mis varga käes, see kadunud
- 692 - Öö (ja tuisk) vargale, kurjategijale "oma element". Kes päeval laisk, see öösel virk
- 693 - Liiga aus ei tasu olla. Vargusest, pettusest, kelmusest saab tulu. Vargal on õnne
- [694-696] - Varguse varjamine; vargus kui risk ja oskus
- [697-705] - Vargusest, pettusest, ülekohtust ei tule head. Varga (kurjategija) tabamine, süüdlase selgitamine; karistus
- 697 - Varastatul, ülekohtuga saadul pole jätku, õnnistust; vargusega ei saa rikkaks jms
- 15108 - Ülekohtuga kogutud varal ei ole õnnistust - 3
- 14388 - Võõra hää ei sigine - 1
- 13784 - Varastud leival põle ilmaski jätku - 2
- 13789 - Varastatud asi ei pea kaua vastu - 1
- 13839 - Vargus kaos varga kotist nii kui vesi sõglast - 17
- 15118 - Ülekohus kaos kotist kui vesi sõglast - 1
- 15110 - Ülekohtuse kotil on suur auk põhjas - 2
- 8703 - Peru lehma piim ja ülekohtune vara - 1
- 13788 - Varastetud pala jääb kurku kinni - 1
- 14402 - Võõras raha põletab tasku - 4
- 13786 - Varastatud raha rooste sööb püksid läbi - 1
- 13790 - Varastud kinganael neelab õigusega saadud raudkangi ära ja kaub pärast ise ka - 1
- 15085 - Üts ülekohtu teng viib ütessä oma ärä - 4
- 13729 - Varas ikka enese tagant varastab - 4
- 13774 - Kes varastab, see põletab ise oma vara ära - 1
- 13757 - Vargal on ikka puudus - 1
- 13736 - Varas on alati vaene - 1
- 13765 - Varga perse on ikka paljas - 1
- 8719 - Petja perse paljas, / õigel ikka haljas - 1
- 11261 - Sellel on ikki süüa, kellel võetaks, aga sellel on ikki p-se tühi, kissi võtab - 1
- 13720 - Varas ei saa ialgi rikkas - 6
- 3583 - Kelmusega ei ole kiäki rikkas saanu - 1
- 698 - Kurjategijat (varast, petist, ülekohtust) ei sallita; varas tunneb hirmu, valu; varguse, pettusega ei saa kaugele, ei leia õnne jne
- 699 - Varas jätab jälgi; kuritegu tuleb päevavalgele; seni varas varastab, kuni vahele jääb
- 700 - Tehtu eest tuleb vastutada. Hea teha, paha vastata
- 701 - Kõigil kaasosalistel (vargal, nõuandjal, varjajal jne) võrdne süü ja karistus
- 702 - Tagaajamine; süüdlase otsimine; tunnistaja, pealekaebaja; süütu süüdistamine; tagaajajast süüaluseks
- 703 - Oma süü salgamine, teise kaela ajamine, kaudne omaksvõtt
- 704 - Süüdlase (varga, kelmi) karistamine. Koeral koera palk. Omakohus
- 705 - Vang
- [706-707] - Kelmi (varga, kurja, pahelise) suhtumine omasugusesse
- 708 - Varguse seos valetamise ja tapmisega
- 709 - Mitmesugust vargusest
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID