Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- 686 - Vargus algab vaatamisest ha himust. Ära himusta teise oma. Ära puutu võõrast vara
- 687 - Parem ausalt teenida (näljas, paljas, vaene olla, surra) kui varastada (ülekohtusel teel rikastuda vms)
- 688 - Hooletus soodustab varastamist. Vargavastaste meetmete tõhusus. Vargust raske vältida
- 689 - Lubatud ja keelatud omastamisviisid. Väike ja suur varas (kelm); väikesest saab suur; väike võllas, suur tõllas; eriti taunitavad vargused
- 690 - Vargal pikad näpud, varastab üha. Kes harjub vargile (vm kurja tegema), ei loobu sest enam
- 691 - Kus pole / on varast, seal pole / on vargust. Mis varga käes, see kadunud
- 692 - Öö (ja tuisk) vargale, kurjategijale "oma element". Kes päeval laisk, see öösel virk
- 693 - Liiga aus ei tasu olla. Vargusest, pettusest, kelmusest saab tulu. Vargal on õnne
- 3582 - Parem ikka vähe kelm kui suur aus olla - 5
- 7403 - Natuke valetada, natuke varastada — änam kut poole adra puumaa - 45
- 8807 - Pikad näpud on änam kui pool adramaad - 1
- 13770 - Hästi varastatud on enam kui ostetud - 2
- 2266 - Kui Issand hinge annab, küll kurat toito tuob - 1
- 3572 - Kell ripub kelmi kaelas, taader targa vestitaskus - 1
- 8728 - Pettusest saab ikki - 1
- 6207 - Maa peetas pettusega kinni - 1
- 8729 - Petüsega maja peetäs, võlsiga naane võetas - 30
- 8718 - Petjal ei ole lülli - 13
- 8730 - Pettussõna inamp kui tuhat rubla - 1
- 3539 - Pessa kiilt, peta muid, saada henda edesi - 1
- 2542 - Jumalalõ kitä', rahvallõ petä' - 1
- 3581 - Mida suurem kelm, seda suurem õnn - 2
- 13751 - Varga järel käib õnn - 2
- 13761 - Vargal varga õnn - 3
- [694-696] - Varguse varjamine; vargus kui risk ja oskus
- [697-705] - Vargusest, pettusest, ülekohtust ei tule head. Varga (kurjategija) tabamine, süüdlase selgitamine; karistus
- [706-707] - Kelmi (varga, kurja, pahelise) suhtumine omasugusesse
- 708 - Varguse seos valetamise ja tapmisega
- 709 - Mitmesugust vargusest
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID