Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- 686 - Vargus algab vaatamisest ha himust. Ära himusta teise oma. Ära puutu võõrast vara
- 687 - Parem ausalt teenida (näljas, paljas, vaene olla, surra) kui varastada (ülekohtusel teel rikastuda vms)
- 688 - Hooletus soodustab varastamist. Vargavastaste meetmete tõhusus. Vargust raske vältida
- 689 - Lubatud ja keelatud omastamisviisid. Väike ja suur varas (kelm); väikesest saab suur; väike võllas, suur tõllas; eriti taunitavad vargused
- 7928 - Oma leitud, võeras varastud - 30
- 8126 - Kui ostet, sis oma, kui võet, sis võõras - 1
- 10869 - Mis suhu pistetakse, see ep ole vargus ega patt - 3
- 1225 - Hernekõtru ja ubinit võit tõõsõ aiast võtta, tuu olõ-õi patt - 1
- 14462 - Veikesest vargusest kasvab suur - 1
- 7129 - Eeste võtab naela ja pärast suurema asja - 1
- 13769 - Esite varastab nõela, pärast nua, viimaks hobuse - 10
- 10661 - Sukavardaga alustab, Siberiga lõpetab - 1
- 7752 - See oo ükskõik, kas nööpnõel või hobune: varas on ikka varas - 1
- 1383 - Kes hobuse varastab, on varas; kes valjad võtab, on ka varas - 1
- 9227 - Kes põrsavaras on, ärgu mingu suure sia kallale - 1
- 14474 - Väiksed vargad ripuvad võllas, / suured sõidavad tõllas - 35
- 14473 - Väiksed vargad poodaks üles, suured vargad kantaks süles - 2
- 5083 - Külimitu varas puuakse üles, aga vaka vargale ei tehta midagi - 1
- 3073 - Suured kalad hoidavad sügävässe - 2
- 9198 - Põlluvaras on suurem süüalune kui aidavaras - 1
- 10844 - Tuu um ütskõik, kas lätt susi marru vai sepp vargillõ - 1
- 690 - Vargal pikad näpud, varastab üha. Kes harjub vargile (vm kurja tegema), ei loobu sest enam
- 691 - Kus pole / on varast, seal pole / on vargust. Mis varga käes, see kadunud
- 692 - Öö (ja tuisk) vargale, kurjategijale "oma element". Kes päeval laisk, see öösel virk
- 693 - Liiga aus ei tasu olla. Vargusest, pettusest, kelmusest saab tulu. Vargal on õnne
- [694-696] - Varguse varjamine; vargus kui risk ja oskus
- [697-705] - Vargusest, pettusest, ülekohtust ei tule head. Varga (kurjategija) tabamine, süüdlase selgitamine; karistus
- [706-707] - Kelmi (varga, kurja, pahelise) suhtumine omasugusesse
- 708 - Varguse seos valetamise ja tapmisega
- 709 - Mitmesugust vargusest
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID