Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- 686 - Vargus algab vaatamisest ha himust. Ära himusta teise oma. Ära puutu võõrast vara
- 687 - Parem ausalt teenida (näljas, paljas, vaene olla, surra) kui varastada (ülekohtusel teel rikastuda vms)
- 688 - Hooletus soodustab varastamist. Vargavastaste meetmete tõhusus. Vargust raske vältida
- 8618 - Peremees pangu enne püksid jalga kui varas - 1
- 6066 - See lukk ei tohi kunagi lahti olla, kus palju käsi kallal käivad - 1
- 4042 - Kes koera ei sööda, see söödab varast - 70
- 5436 - Ära lase lammast sinna, kus hundid uluvad - 1
- 7076 - Kui märä mäe pääl mängu lei, siis susi varsa orgu sei - 2
- 11500 - Ega tallitäkku hunt söö - 1
- 4502 - Kullal küllalt hoidjaid, varandusel vaatajaid - 2
- 8228 - Pahal hoidjal mõnda varast - 3
- 13738 - Varas oo laisa koristeje - 1
- 10813 - Soe süüd, karjuse viga - 1
- 1628 - Hunt loetud lammast ei murra - 1
- 1645 - Hunt võtab ikka loetud lamba - 55
- 5425 - Lambad on laial väljal, hunt metsas põõsas - 1
- 12913 - Esi unetad, varas valvab - 1
- 12916 - Unustad sina, küll tema mäletab - 3
- 12915 - Unustab hoidja, tabab püüdja - 60
- 1420 - Hoidja väsib enne kui hoiataja - 1
- 11464 - Taba keelab varast - 1
- 11462 - Taba ei hoia varast - 1
- 6065 - Lukk on looma vari - 15
- 14483 - Väläl ei ole tapa - 1
- 3996 - Kodovarast jovva-ai kiäki ar vahti - 10
- 689 - Lubatud ja keelatud omastamisviisid. Väike ja suur varas (kelm); väikesest saab suur; väike võllas, suur tõllas; eriti taunitavad vargused
- 690 - Vargal pikad näpud, varastab üha. Kes harjub vargile (vm kurja tegema), ei loobu sest enam
- 691 - Kus pole / on varast, seal pole / on vargust. Mis varga käes, see kadunud
- 692 - Öö (ja tuisk) vargale, kurjategijale "oma element". Kes päeval laisk, see öösel virk
- 693 - Liiga aus ei tasu olla. Vargusest, pettusest, kelmusest saab tulu. Vargal on õnne
- [694-696] - Varguse varjamine; vargus kui risk ja oskus
- [697-705] - Vargusest, pettusest, ülekohtust ei tule head. Varga (kurjategija) tabamine, süüdlase selgitamine; karistus
- [706-707] - Kelmi (varga, kurja, pahelise) suhtumine omasugusesse
- 708 - Varguse seos valetamise ja tapmisega
- 709 - Mitmesugust vargusest
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID