Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- 686 - Vargus algab vaatamisest ha himust. Ära himusta teise oma. Ära puutu võõrast vara
- 1530 - Hoor saab ootajasta, varas vaatajasta - 1
- 13744 - Varas vahis vankrit, silmä' silitsase' hobõst - 2
- 2886 - Kae, är kahiku; näe, är näpsäku - 2
- 11821 - Mis sellega tego, mis teisemehe jago - 1
- 428 - Mis sul sellege asja, mis tõise taga rippus - 2
- 1274 - Sul ärgu olgu himustust, mis teise taga tolbutab - 2
- 14376 - Võera oma olgu hirmus, omal armas - 1
- 14409 - Võõrast ära võta, oma ära jäta - 20
- 14417 - Ära võta võõra vara - 4
- 14418 - Ära puudu võõrast putru, kui omad tangu hulgas põle - 1
- 11917 - Ära lõika tõise osa, paremb lase tõisel omast osast lõigata - 1
- 6110 - Ära lõika säält, kus sa ei ole külünu - 2
- 7737 - Hoia oma näpu puhta - 1
- 687 - Parem ausalt teenida (näljas, paljas, vaene olla, surra) kui varastada (ülekohtusel teel rikastuda vms)
- 688 - Hooletus soodustab varastamist. Vargavastaste meetmete tõhusus. Vargust raske vältida
- 689 - Lubatud ja keelatud omastamisviisid. Väike ja suur varas (kelm); väikesest saab suur; väike võllas, suur tõllas; eriti taunitavad vargused
- 690 - Vargal pikad näpud, varastab üha. Kes harjub vargile (vm kurja tegema), ei loobu sest enam
- 691 - Kus pole / on varast, seal pole / on vargust. Mis varga käes, see kadunud
- 692 - Öö (ja tuisk) vargale, kurjategijale "oma element". Kes päeval laisk, see öösel virk
- 693 - Liiga aus ei tasu olla. Vargusest, pettusest, kelmusest saab tulu. Vargal on õnne
- [694-696] - Varguse varjamine; vargus kui risk ja oskus
- [697-705] - Vargusest, pettusest, ülekohtust ei tule head. Varga (kurjategija) tabamine, süüdlase selgitamine; karistus
- [706-707] - Kelmi (varga, kurja, pahelise) suhtumine omasugusesse
- 708 - Varguse seos valetamise ja tapmisega
- 709 - Mitmesugust vargusest
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID