Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GNA - Suhteid suuremate ja vähemate (ülemate / alamate, vägevamate / väetimate, tähtsamate / tühisemate) vahel
- 635 - Kaks võimumeest ei saa ühes kohas valitseda, lähevad tülli
- 636 - Kiskjad hoiavad kokku, ei kahjusta üksteist
- 637 - Sarnane tunneb, otsib sarnast. Ühesugused hoiavad kokku
- 638 - Vägev ei suhtle ega sõbrusta väetiga. Tähtsusetule, tühisele ei anta head, temaga ei arvestata. Ka vähemtähtsad on vajalikud
- 639 - Nõrgem ei saa tugevamast ette, ei ole tast üle, ei saa talle vastu. Tugevam teeb vähemale liiga, kurnab teda, võtab parema endale
- 9603 - Regi ei joose kunagi ette hobest - 4
- 1815 - Ega hand iks häräst ette ei saa - 1
- 14475 - Väiksem annab suuremalle tiid - 1
- 12235 - Mis tuul müürile teeb - 2
- 11197 - Mis teeb sääsk härja sarvele - 1
- 5417 - Ega lammas hunti murra - 1
- 10822 - Susi hunt, lammas praat - 1
- 3061 - Kes seda näind, et kala kassi sööb, kass sööb ikka kala - 1
- 3403 - Mis kassil viga hiirega mängi - 1
- 3359 - Kassil mäng, hiirel hingeminek - 10
- 1244 - Kui hiiri ots oli higine, siis kiisa käpp oli verine - 1
- 15016 - Üks riisub rihaga, teine pühib luuaga - 1
- 15123 - Midä ülemb tege, tuud alamba oigasõ - 2
- 12083 - Eks tugevam hunt võta parema pala - 1
- 2684 - Suurembale juudale iks suuremb tükk suud - 20
- 640 - Alamate seisund sõltub ülema omast. Kuhu ülem, sinna alam. Nagu ülem, nii alamad. Nagu alamad, nii ülem
- 641 - Mida saab suurem, seda tahab ka väiksem. Millest suurem ei hooli, kõlbab väiksemale
- GNB - Alamate, funktsionääride usaldatavus. Alamad paha peal
- GNC - Kohtlemine, juhtimine. Käsk ja keeld. Kuulekus ja kangekaelsus. Sundus. Karistus ja peks
- GND - Uhkus, kõrkus. Leplikkus, alandlikkus, rahulolemine
- GNE - Tõus ja langus
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID