Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- 593 - Talupoja- ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest
- [594-602] - Mõis kui kurnaja. Saksa ja talupoja majanduslik jm ebavõrdsus
- 603 - Mõisast võib varastada, mõisavara raisata, mõisatööl laiselda jms. Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu
- [604-605] - Saksa salalikkus, kurjus ja autus. Õpetusi saksaga suhtlemiseks
- 604 - Saksa kiskjaloomus, salalikkus, viha. Saksa tuleb karta, paluda, hoiduda ta viha eest; saksa lööki ei tohi naerda
- 10088 - Saks ja hunt on ühed - 1
- 10053 - Kui sa saksa, hunti ehk ussi näed, käib ikka külm värin üle keha - 1
- 10070 - Saksa laps ja rebase kutsikas on mõlemad väikselt ilusad - 2
- 10031 - Saul sõidab saks, udul hulgub hunt - 10
- 1260 - Hilja om saksa rutt, lühikese padakonna jälle - 2
- 10563 - Sitt kõik saksa rutt - 1
- 10057 - Palju saksale tarvis on: pista sõrmega silma, siis süda kohe täis - 1
- 10066 - Saksa katel keeb salaja - 10
- 10064 - Saksa hääd peät häötämä - 2
- 10095 - Sakste katel keeb, kui kapsad hauduvad kaane all; kui korra puhkeb, siis on liig - 2)
- 10085 - Saksa viha ja miilituli on üks - 2
- 7002 - Mõisnikul on ussi viha - 1
- 10044 - Ega saksa viha ei kau - 1
- 3822 - Kergu noomitusest ja saksa vihast pidi katsuma egaüks hoida - 1
- 2568 - Jumal hoidku igaüht ema last saksa viha ja metsakurja eest - 4
- 2604 - Jummal hoidku hoobi iist, suurõ säksä löögi iist - 2
- 1613 - Hundi sööki ja saksa lööki ei maksa naerda - 8
- 5966 - Linna sada hoopi pole nii valusad kui kümme mõisa - 1
- 6992 - Mõisahirm on enam kui surmahirm - 1
- 10069 - Saksa kübärätki piat pelgama kepi otsah - 1
- 10084 - Saksa varjogi piat varima - 1
- 1641 - Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist - 20
- 10063 - Saksa hoia kui sitta pilpa pial, santi ära hurjuta - 1
- 6990 - Parem ikka mõisa koera silitada - 3
- 605 - Saksa autus ja sõnamurdlikkus. Ära usalda saksa, ära sõbrusta temaga
- 606 - Mitmesugust saksaks sündimisest, saamisest ja jäämisest (ka pärast surma)
- 607 - Saksiklus, "mõisavesi"
- 608 - Kubjas, opman jt mõisamehed
- 609 - Mitmesugust mõisa, talumehe ja saksa, saksa keele jm kohta
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID