Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- 593 - Talupoja- ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest
- [594-602] - Mõis kui kurnaja. Saksa ja talupoja majanduslik jm ebavõrdsus
- 594 - Teomehel raske orjus, tööd palju, päev pikk
- 595 - Mõisatööl pole lõppu. Mõisa ahnus ja täitmatus
- 596 - Talupojast pigistatakse viimane, talupojast ei hoolita
- 597 - Talumees toidab oma tööga saksad ja sandid. Ühe töömehe järel üheksa muidusööjat
- 598 - Saksa ja talupoja põli, jõukus, õigused, nende seisundite vastandlikkus
- 7001 - Mõisniku ja talupoja vahe on niisama kui tule ja vee vahe - 1
- 10094 - Sakste asi käib laialt - 6
- 7070 - Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal kõrts, talud soo ja raba sees - 15
- 10093 - Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga; takka tulen, ette lähen - 4
- 4652 - Kurjal herral kulda palju - 2
- 10078 - Saksa sial ikke suuremad kartulad - 1
- 10058 - Saksad kandvad siidi, talupojad linast riidi - 1
- 10096 - Sakste vana on matsi uus - 1
- 3768 - Kikas kell, tsiga aigraamat - 7
- 11520 - Talomehel akan leevä jakk, säksal tsikur kohvi jakk - 1
- 10056 - Mis saksale lubatud, on talumehele keelatud - 2
- 6999 - Ega mõisnik puujuure pääle ei situ, Jumal kasvatas mõtsa - 1
- 599 - Päri- ja vastupidist mõisa ja valla rikkuse jm kohta
- 600 - Saks ei salli, kui talumehel midagi paremat. Saks ei laena talumehele
- 601 - Talupoja küllus ja mõisniku kehvus harukordsed. Saksad hädas solidaarsed (talupojad mitte)
- 602 - Mitmesugust saksa haigusest ja surmast
- 603 - Mõisast võib varastada, mõisavara raisata, mõisatööl laiselda jms. Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu
- [604-605] - Saksa salalikkus, kurjus ja autus. Õpetusi saksaga suhtlemiseks
- 606 - Mitmesugust saksaks sündimisest, saamisest ja jäämisest (ka pärast surma)
- 607 - Saksiklus, "mõisavesi"
- 608 - Kubjas, opman jt mõisamehed
- 609 - Mitmesugust mõisa, talumehe ja saksa, saksa keele jm kohta
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID