Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- 593 - Talupoja- ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest
- [594-602] - Mõis kui kurnaja. Saksa ja talupoja majanduslik jm ebavõrdsus
- 594 - Teomehel raske orjus, tööd palju, päev pikk
- 595 - Mõisatööl pole lõppu. Mõisa ahnus ja täitmatus
- 596 - Talupojast pigistatakse viimane, talupojast ei hoolita
- 597 - Talumees toidab oma tööga saksad ja sandid. Ühe töömehe järel üheksa muidusööjat
- 11530 - Talupoeg tööle tarka, härg künnile kavala - 2
- 12531 - Töö on mede, saak sakste - 1
- 12486 - Tee tööd ja maksa raha, maatükk jääb herrale - 1
- 10059 - Saksad, kuradid, jääksivad nälga, kui talupuegi ei oleks - 1
- 11531 - Talupojad toitvad saksad ja sandid - 6
- 15009 - Üks pastlamees peab üheksa saapameest toitma - 1
- 14961 - Üks adra künnab, üheksa sirpi leikab - 1
- 15081 - Üts um adraga, säitse luitsaga - 5
- 15041 - Üts tiib, ütessa süüb - 1
- 15034 - Üks teeb, aga üheksa saab - 1
- 2994 - Kats kätt tegeman, sada hammast saluman - 7
- 1830 - Härg kaara tege, hobene söö - 2
- 1313 - Ega see hobune kaeru saa, kes alati kaeru teeb - 1
- 598 - Saksa ja talupoja põli, jõukus, õigused, nende seisundite vastandlikkus
- 599 - Päri- ja vastupidist mõisa ja valla rikkuse jm kohta
- 600 - Saks ei salli, kui talumehel midagi paremat. Saks ei laena talumehele
- 601 - Talupoja küllus ja mõisniku kehvus harukordsed. Saksad hädas solidaarsed (talupojad mitte)
- 602 - Mitmesugust saksa haigusest ja surmast
- 603 - Mõisast võib varastada, mõisavara raisata, mõisatööl laiselda jms. Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu
- [604-605] - Saksa salalikkus, kurjus ja autus. Õpetusi saksaga suhtlemiseks
- 606 - Mitmesugust saksaks sündimisest, saamisest ja jäämisest (ka pärast surma)
- 607 - Saksiklus, "mõisavesi"
- 608 - Kubjas, opman jt mõisamehed
- 609 - Mitmesugust mõisa, talumehe ja saksa, saksa keele jm kohta
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID