Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- 565 - Mitmesugust kohast ja talust: koha tähtsus / vähetähtsus; talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi ja tundemärke (töötegu, loomad, kõlvikud, varud)
- [566-569] - Pere suurus ja sooline koosseis
- 566 - Iga pere sööb, kulutab. Suur pere kulutab palju. Palju sööjaid - halvem söök; vähe sööjaid - parem söök
- 8581 - Igas peres on oma kõht - 1
- 11264 - Sööb suu, katsub kaks, kolmandal olgu kogu ees - 15
- 8591 - Suur pere, suur kõht - 1
- 8589 - Pere persel sorre sõgel - 1
- 8697 - Perse' sõgõl sõklõ' leeväst vällä - 1
- 8287 - Paksoh perreh süvväs ar pask ka' - 1
- 8367 - Pal'lu peret, vetel lake - 3
- 1549 - Mida suurem hulk, seda vedelam leem - 1
- 4158 - Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake - 160
- 8363 - Palju siga lagastavad lakke vedelaks - 4
- 9216 - Paaris põrsad paremini söövad - 7
- 8199 - Suur pada, lahja leem - 1
- 8192 - Pada keedab paksu leeme, katel veeretab vedela - 1
- 8195 - Padasta pada sake, ütsinda üli vili - 2
- 8583 - Midä pere' vähämb, toda pada sakemb - 1
- 14445 - Mida vähem koeri koos, seda paksem lake - 2
- 8585 - Pereh paks, pada sakõ porisõs - 1
- 8193 - Pada nõida, katel kratti - 1
- 8888 - Pisike pada keedab parema leeme - 4
- 8896 - Pisukene pajakene, magusam rojakene - 2
- 8881 - Mida pisem pada, seda parem lihatükki püüda - 1
- 8198 - Pisike pada ja pann, peretütar ja täkk — need on maja röövlid - 1
- 567 - Suurem majapidamine - suurem pere. Kus tegijaid, seal sööjaid; pole sööjaid - pole ka tegijaid
- 568 - Suures peres harjutakse laisaks, loodetakse üksteisele
- 569 - Mehine pere eelistatum. Suures peres inimkaotused tõenäolisemad, väikeses ohtlikumad
- 570 - Perenaine: tema tähtsus, "majaluku"-funktsioon, töökoorem, au, soodsad toiduolud jm
- [571-573] - Peremees, tema tähtsus ja juhiroll peres
- 574 - Peremehe- ja sulaseseisuse vahekordi: üks või teine eelistatud; sulasel muret vähem; igast sulasest ei saa peremeest jms
- 575 - Teenijate palkamine, ülesütlemine, lahkumine. "Orjaksoleku" aeg
- 576 - Uusi teenijaid koheldakse algul hästi, teenijad ise virgad; hiljem muutub pererahvas hoolimatuks, teenijad laisaks ja ülbeks
- 577 - Rikas ja vaene peremees. Hea ja halb peremees, perenaine, sulane
- 578 - Palgapere usinusest ja laiskusest
- 579 - Toida palgalisi korralikult, ära viivita palgamaksmisega. Kuidas söök ja palk, nii töö
- 580 - Palgalise põli vilets: töö raske, toit kehv, puhkeaeg napp, palk väike, kohtlemine halb. Parem töö ja toit jääb pererahvale endale
- [581-583] - Palgaori ei hooli tööst. Peremehe ja sulase huvide vastandlikkus
- [584-585] - Tulusam ise teha kui palgalisi pidada
- 586 - Sulane (sõltlane, alam) peab peremehe poole hoidma, ta sõna kuulma, ta seisukohti jagama jne
- 587 - Kaht isandat ei või teenida. "Kahe pere koeral" kehv elu
- 588 - Orjastki võib peremees saada. Orjast saab vali peremees
- [589-590] - Talu "ajatabeli" elemente
- 591 - Karjane
- 592 - Saunik. Kodapooline. Vabadik. Asunik
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID