Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- 565 - Mitmesugust kohast ja talust: koha tähtsus / vähetähtsus; talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi ja tundemärke (töötegu, loomad, kõlvikud, varud)
- [566-569] - Pere suurus ja sooline koosseis
- 570 - Perenaine: tema tähtsus, "majaluku"-funktsioon, töökoorem, au, soodsad toiduolud jm
- 8664 - Perenaene maea kinlus oo - 1
- 6371 - Maja rahu tuleb maja perenaisest - 2
- 8661 - Kõige parem perenaene on, kellest kõige vähem räägitakse - 1
- 8658 - Kos perenaine kõrrata, sääl maja ilma perata - 1
- 8660 - Ku perenaist põle majas, siis maja ilu põle ilus - 1
- 8665 - Perenaese kõhu alt puhub tuul - 3
- 8659 - Kui sa perenaesesse saad, sis pane uni varna - 1
- 8669 - Perenaisel on kevade kolm suurt tüed: sõnniku lahutamine, seebi keetamine ja kanga pleekimine - 1
- 8673 - Tuu ei olõ pernaane, kes kõnõlõs, a tuu, kes kapstit kiit - 1
- 8668 - Perenaise au on enam kui vaese mehe viis lehma - 1
- 9814 - Rublane nimi, kopikane amet - 17
- 8670 - Perenaisel on soe ninaesine, aga külm persealune; saunanaisel on soe persealune, aga külm ninaesine - 1
- 8667 - Perenaine sööb üks kõrd päävas — hommikust õhtani - 1
- 8672 - Pernaane saasõ lõhnagaki' söönü' - 1
- 1241 - Hiir perenaise suupalad lugeb - 1
- 8662 - Millal perenaisel isu, millal taarikannul janu - 1
- 4524 - Kunas koke kulp isune vai taaripulk janune - 40
- 4267 - Kunas koka suu isune - 1
- 5732 - Kunas leevälapju isonõs, kunas taaripulk janonõs - 1
- 8663 - On perenaese perse paks, siis vasikal jalad kõverad - 2
- [571-573] - Peremees, tema tähtsus ja juhiroll peres
- 574 - Peremehe- ja sulaseseisuse vahekordi: üks või teine eelistatud; sulasel muret vähem; igast sulasest ei saa peremeest jms
- 575 - Teenijate palkamine, ülesütlemine, lahkumine. "Orjaksoleku" aeg
- 576 - Uusi teenijaid koheldakse algul hästi, teenijad ise virgad; hiljem muutub pererahvas hoolimatuks, teenijad laisaks ja ülbeks
- 577 - Rikas ja vaene peremees. Hea ja halb peremees, perenaine, sulane
- 578 - Palgapere usinusest ja laiskusest
- 579 - Toida palgalisi korralikult, ära viivita palgamaksmisega. Kuidas söök ja palk, nii töö
- 580 - Palgalise põli vilets: töö raske, toit kehv, puhkeaeg napp, palk väike, kohtlemine halb. Parem töö ja toit jääb pererahvale endale
- [581-583] - Palgaori ei hooli tööst. Peremehe ja sulase huvide vastandlikkus
- [584-585] - Tulusam ise teha kui palgalisi pidada
- 586 - Sulane (sõltlane, alam) peab peremehe poole hoidma, ta sõna kuulma, ta seisukohti jagama jne
- 587 - Kaht isandat ei või teenida. "Kahe pere koeral" kehv elu
- 588 - Orjastki võib peremees saada. Orjast saab vali peremees
- [589-590] - Talu "ajatabeli" elemente
- 591 - Karjane
- 592 - Saunik. Kodapooline. Vabadik. Asunik
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID