Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- 565 - Mitmesugust kohast ja talust: koha tähtsus / vähetähtsus; talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi ja tundemärke (töötegu, loomad, kõlvikud, varud)
- 9467 - Raha mulla sisse panda on paremp ku taskun hoida - 1
- 6668 - Mis nüüd mehel viga elada, kui koht hea - 1
- 4210 - Ega koht meest ei pia, kui mees kohta ei pea - 2
- 3466 - Kotus ei ehitä inemist, inemine ehitäs kotust - 1
- 6507 - Kes mees siin, see mees seal - 28
- 795 - Põgene halva koha eest, aga mitte halva saksa eest - 3
- 4212 - Koht kosutab miist, koht kaotab miist - 2
- 4209 - Ega koht ilma tööta seisa - 1
- 12501 - Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus - 3
- 12473 - Kui igaüks teeb oma tööd, siis on kõik asjad majas head - 10
- 9783 - Kus risu õues, sääl leiba salvus - 1
- 880 - Haukuv kuer oues, suitsev saun ja tatsav perenaine on hüä talu tundemerk - 1
- 4769 - Kõhn kass ja laisk koer, need on maja teutused - 1
- 4171 - On koer lahja, on ka peremees ise lahja - 1
- 11512 - Tallo võid tunda pinist - 2
- 6633 - Mehe loomast on näha, mis ta on - 1
- 8648 - Peremiist tundas hobõsõst - 1
- 6524 - Kuidas mees, nõnda hobune - 2
- 2057 - Ilus hobune on mehe uhkus - 4
- 9166 - Põllust tuntakse meest - 1
- 9168 - Ütle mulle, kelle põld see on, siis ütlen, mis mees seäl elab - 1
- 11510 - Küll sie talu tabasa näütäb - 1
- [566-569] - Pere suurus ja sooline koosseis
- 570 - Perenaine: tema tähtsus, "majaluku"-funktsioon, töökoorem, au, soodsad toiduolud jm
- [571-573] - Peremees, tema tähtsus ja juhiroll peres
- 574 - Peremehe- ja sulaseseisuse vahekordi: üks või teine eelistatud; sulasel muret vähem; igast sulasest ei saa peremeest jms
- 575 - Teenijate palkamine, ülesütlemine, lahkumine. "Orjaksoleku" aeg
- 576 - Uusi teenijaid koheldakse algul hästi, teenijad ise virgad; hiljem muutub pererahvas hoolimatuks, teenijad laisaks ja ülbeks
- 577 - Rikas ja vaene peremees. Hea ja halb peremees, perenaine, sulane
- 578 - Palgapere usinusest ja laiskusest
- 579 - Toida palgalisi korralikult, ära viivita palgamaksmisega. Kuidas söök ja palk, nii töö
- 580 - Palgalise põli vilets: töö raske, toit kehv, puhkeaeg napp, palk väike, kohtlemine halb. Parem töö ja toit jääb pererahvale endale
- [581-583] - Palgaori ei hooli tööst. Peremehe ja sulase huvide vastandlikkus
- [584-585] - Tulusam ise teha kui palgalisi pidada
- 586 - Sulane (sõltlane, alam) peab peremehe poole hoidma, ta sõna kuulma, ta seisukohti jagama jne
- 587 - Kaht isandat ei või teenida. "Kahe pere koeral" kehv elu
- 588 - Orjastki võib peremees saada. Orjast saab vali peremees
- [589-590] - Talu "ajatabeli" elemente
- 591 - Karjane
- 592 - Saunik. Kodapooline. Vabadik. Asunik
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID