Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- [535-536] - Rikkaks ja vaeseks saamisest ja jäämisest
- 537 - Varandus ei tee paha. Raha peab olema. Rahaga saab kõike. Rikkal igal pool hea
- 538 - Kel rikkust, sel võimu
- 539 - Altkäemaks aitab kõikjal. Kuidas määrid, nõnda sõidad
- 540 - Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (vaene saab muidu, vaesel hea tervis jms)
- 541 - Kõike ei saa raha eest. Raha ei sünni süüa
- 542 - Raha aitab ja hukutab. Raha ja rikkus on kurjast (kurja juur, hige varas jms), teeb tigedaks ja lahjaks. Hõlp elu ajab hukka
- 543 - Rahalugemise juures pole tarvis pealtvaatajaid
- 544 - Rikkus teeb ihneks ja ahneks. Raha rikka jumal. Rikkal mure vara pärast, vaesel süda rahulik. Ka rikastel on hädasid
- 545 - Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu
- 546 - Jumal vaese / rikka poolt. Rikka ja vaese väljavaated saada taevariiki
- 547 - Vaesus pole patt ega häbi. Rikka ja vaese uhkusest. Mis rikkale, mis vaesele sobimatu (patt)
- [548-555] - Rikka ja vaese põli
- [556-563] - Rikka ja vaese vastastikused suhted ja suhtumused. Suhtumine rikkasse ja vaesesse, inimese tähtsuse, väärtuse, reputatsiooni sõltuvus rikkusest
- 556 - Rikkal kade meel, kui vaesel veidigi midagi on
- 557 - Rikas rõhub, kurnab vaest, võtab vaeselt viimasegi, elab vaese kulul; vaene rikka ori, töötab rikkale, toidab rikast
- 558 - Rikas ei usu vaest (ega vaene rikast); rikas ükskõikne vaese hädade vastu. Rikas solidaarne rikkaga, vaene vaesega
- 201 - Ei aiasiga tea, mis õuesiale tarvis on - 40
- 11253 - Mis söönu siga tõistest hoolib - 1
- 6145 - Lämmi ahi ei tiiä midägi, mis külm vällän tegi - 1
- 10008 - Ega saapakandja tää, mis pastlekandjale vaja om - 1
- 12361 - Täus kõtt ei usu tühja kõttu - 65
- 13032 - Kes vaese talupoja häda usub - 3
- 13120 - Vaese mehe varsast saab ruttu hobene ja rikka mehe tütrest saab ruttu pruut - 3
- 9686 - Rikas näe-ei nälälist, usu-ui ohulist - 1
- 9671 - Rikas ei usu vaese häda ja vaene ei usu rikka häda - 1
- 13135 - Vaine ikke vaise hädä tiab - 3
- 9709 - Rikkad on Aadamast saadik sugulased - 1
- 559 - Vaene maksab vähe rikka kõrval. Rikast austatakse, arvestatakse; vaesest ei hoolita, vaesele tehakse ülekohut
- 560 -
- 561 - Rikkuse seoseid tarkusega: rikast peetakse targaks, vaest rumalaks; kes tark, see rikas, kes vaene, see rumal
- 562 - Vaesega ei taheta suhelda (ei kutsuta pidusse jne); rikkaga suheldakse meeleldi. Vaesele ei anta head
- 563 - Vaese (väikegi) edu ja rikka (väikegi) häda on haruldased, kuulsad, vaese (suurgi) häda ei pälvi tähelepanu. Mitmesugust rikka tõvest ning vaese õllest ja surmast
- 564 - Mitmesugust rikka ja vaese kohta
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID