Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- [535-536] - Rikkaks ja vaeseks saamisest ja jäämisest
- 537 - Varandus ei tee paha. Raha peab olema. Rahaga saab kõike. Rikkal igal pool hea
- 538 - Kel rikkust, sel võimu
- 539 - Altkäemaks aitab kõikjal. Kuidas määrid, nõnda sõidad
- 540 - Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (vaene saab muidu, vaesel hea tervis jms)
- 541 - Kõike ei saa raha eest. Raha ei sünni süüa
- 542 - Raha aitab ja hukutab. Raha ja rikkus on kurjast (kurja juur, hige varas jms), teeb tigedaks ja lahjaks. Hõlp elu ajab hukka
- 543 - Rahalugemise juures pole tarvis pealtvaatajaid
- 544 - Rikkus teeb ihneks ja ahneks. Raha rikka jumal. Rikkal mure vara pärast, vaesel süda rahulik. Ka rikastel on hädasid
- 545 - Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu
- 546 - Jumal vaese / rikka poolt. Rikka ja vaese väljavaated saada taevariiki
- 547 - Vaesus pole patt ega häbi. Rikka ja vaese uhkusest. Mis rikkale, mis vaesele sobimatu (patt)
- [548-555] - Rikka ja vaese põli
- 548 - Kuidas jõukus (tuluallikad), nõnda elamine (rõivad, toit, kodu vms)
- 549 - Rikas elab hästi ja rõõmsalt; vaene vireleb, näeb häda ja vaeva
- 9674 - Rikas eläs rõõmsalt kui rahu rasva seeh - 1
- 9672 - Rikas elab nenda, kudas ta tahab, vaene elab nenda, kudas ta saab - 6
- 9766 - Rikkus rikka oma, vaene peksku vaesust kallalt - 1
- 12681 - Tühi pung om kõige rasehemb üteh kanda - 2
- 13070 - Vaene mees peab silmist suhu laskma - 7
- 13111 - Vaesel rahval valu palju - 1
- 13107 - Vaesel om alati vesi ahoh - 1
- 13093 - Vaese elu om kui tuli toores puus - 1
- 13068 - Vaene inimene elab viira-vaara - 1
- 13114 - Vaesõl um hädä kooldõh, hädä elleh - 1
- 550 - Rikas võib laiselda, magada, vaene peab tööd tegema
- 551 - Rikkal hea söök, sööb, mis tahab, läheb paksuks jne; vaesel kehv söök, sööb, mis saab, jääb lahjaks jne
- 552 - Rikkuse ja lasterohkuse pöördvõrdelisus. Paralleele rikka ja vaese laste ning noorloomade vahel
- 553 - Rikkal palju vara, võib raisata, ei pea muretsema; vaesel vähe vara, harva midagi paremat, peab saadu kohe sööma, ei teki varusid jne
- 554 - Vaesel visa hing, tuleb toime vähesega; rikas mitte
- 555 - Elab rikas, elab ka vaene. On head vaeselgi
- [556-563] - Rikka ja vaese vastastikused suhted ja suhtumused. Suhtumine rikkasse ja vaesesse, inimese tähtsuse, väärtuse, reputatsiooni sõltuvus rikkusest
- 564 - Mitmesugust rikka ja vaese kohta
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID