Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- GA - ANDMINE JA ABI. KINK. LAEN, VÕLG
- GB - SANT, KERJAMINE
- GC - RIKAS JA VAENE. RAHA
- [535-536] - Rikkaks ja vaeseks saamisest ja jäämisest
- 535 - Kõik ei saa hea elu peale. Kes rikas, see rikas; kes vaene, see vaene
- 536 - Rikkale lisandub rikkust, vaesele vaesust. Rikastuda kerge, vaesestuda raske. Rikkuse ja vaesuse vahelduvus. Kergem saada targaks kui rikkaks. Kergem tõrjuda nälga kui vaesust
- 8976 - Poolrikkaks on raske saada, täisrikkaks on kerge saada - 7
- 9455 - Raha tulõ raha mano - 3
- 9493 - Raha toob raha sisse - 5
- 9811 - Kus rublad ees on, senna veerevad veel rublad juure - 1
- 13967 - Kus vett enne, sinna jooseb veel - 2
- 13168 - Vaesus kasvatap vaesust, rikkus rikkust - 2
- 13082 - Vaene peab vaeva nägema, rikkale sugenes esi suhu - 4
- 9729 - Rikkal lisatakse ligi, vaesel võetakse ära - 1
- 7795 - Kellel pallu, sinna antas ja kos vähä, säält võetas - 20
- 9768 - Rikkus tuleb härgadega, vaesus hobustega asub majase - 2
- 9635 - Aigo om rikkas minnä, vaeses jäät esiki - 15
- 9640 - Enne lõpeb rikka rikkus kui vaese vaesus - 12
- 10200 - Santus on lähemal kui rikkus - 1
- 13171 - Vaesus tükis ussist ja aknist sisse - 4
- 3626 - Kes tiid, kes kesväleevä süü ja kaarakaraski kast - 1
- 5664 - Kes tiid, kiä kesvätse leevä süü, karatsõ karaski kast - 2
- 12392 - Kes täna rikas, võib homme kehv olla - 2
- 9668 - Puhu oleme rikkad, teise sandid - 1
- 9696 - Rikas saab pea vaeseks, vaene pea rikkaks - 3
- 11613 - Saab ikka targemaks, aga mitte rikkamaks - 2
- 13162 - Ega vaesus väsi inimese järel käies, aga nälg kohe maha jäeb, kui leiba näeb - 1
- 537 - Varandus ei tee paha. Raha peab olema. Rahaga saab kõike. Rikkal igal pool hea
- 538 - Kel rikkust, sel võimu
- 539 - Altkäemaks aitab kõikjal. Kuidas määrid, nõnda sõidad
- 540 - Rikas maksab rahaga, vaene nahaga (vaene saab muidu, vaesel hea tervis jms)
- 541 - Kõike ei saa raha eest. Raha ei sünni süüa
- 542 - Raha aitab ja hukutab. Raha ja rikkus on kurjast (kurja juur, hige varas jms), teeb tigedaks ja lahjaks. Hõlp elu ajab hukka
- 543 - Rahalugemise juures pole tarvis pealtvaatajaid
- 544 - Rikkus teeb ihneks ja ahneks. Raha rikka jumal. Rikkal mure vara pärast, vaesel süda rahulik. Ka rikastel on hädasid
- 545 - Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu
- 546 - Jumal vaese / rikka poolt. Rikka ja vaese väljavaated saada taevariiki
- 547 - Vaesus pole patt ega häbi. Rikka ja vaese uhkusest. Mis rikkale, mis vaesele sobimatu (patt)
- [548-555] - Rikka ja vaese põli
- [556-563] - Rikka ja vaese vastastikused suhted ja suhtumused. Suhtumine rikkasse ja vaesesse, inimese tähtsuse, väärtuse, reputatsiooni sõltuvus rikkusest
- 564 - Mitmesugust rikka ja vaese kohta
- GD - TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE. PERERAHVAS JA PALGALISED. KODAPOOLINE, SAUNIK, VABADIK
- GE - MÕIS. SAKS JA TALUMEES. MÕISAMEHED
- GF - KIRIK JA PASTOR
- GG - KOOL, HARIDUS. RAAMAT, PABER, KIRI
- GH -
- GI - KOHUS, KOHTUNIK, KOHTUSKÄIK
- GJ -
- GK - KAUP, HIND. OST JA MÜÜK. VAHETAMINE
- GL - KUNINGAS, KEISER. VALITSUS, RIIK
- GM - SÕDA. KROONUTEENISTUS, SOLDAT
- GN - MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST. VÕIMU, JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKUID, TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
- GO - SUHTUMINE ENDA JA TEISE OMASSE. KASU / ISESEISVUS
- GP - VARGUS, KELMUS, PETTUS. KURITEGU, ÜLEKOHUS, SÜÜ, VASTUTUS, KARISTUS
- GQ - PETETAVUS / KAVALUS, OSAVUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID