Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
- FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
- FBA - Head ja pahad ajad. Saamise, varu ja kulutamise vahekordi
- 457 - Kõik ajad pole võrdsed (head). Enam sööma- kui saamapäevi
- 458 - Sügis (suvi) rikas, kevad (talv) vaene. Saagiajal raisatakse ülemäära, hiljem tuntakse puudust
- 10996 - Suvi toidap talve - 1
- 6824 - Mihklipäeval süüakse lusikaga võid - 1
- 6809 - Mihkel on rikas mees, Jüri on vaene mees - 1
- 13055 - Paremb om vaene süküs kui rikas kevväi - 1
- 9664 - Olgu-ui' rikas sügüse, olõ rikas keväjä - 3
- 11389 - Sügise söödab, kevade kurnab - 7
- 3637 - Kevadel on kehvad ajad, sügisel on suured soagid - 1
- 11393 - Sügisi suured saiapätsid, kevadi kesine rokk - 1
- 11379 - Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad - 100
- 11390 - Sügise sööks, ei jõua süüa, kebade sööks, ei ole süüa - 1
- 11386 - Sügise saa süvvä-müvvä, keväje kand kessel kaala - 6
- 11563 - Talve tambim taari-leibä, suve pistäm piimä-leibä - 1
- 11376 - Sügise ikke: sepikud, sepikud ja seda paremad, aga kevade: kallis härra, laena leiba - 1
- 11392 - Sügisi põimib räime, kevadi lakub räimekuse ära - 1
- 11391 - Sügise ütles liim saole: "Anna ruumi!", keväje: "Ooda järgi!" - 1
- 11374 - Sügise ei mahu läbi, keväjä ei saa järgi - 1
- 10979 - Sui hauguvad suured koerad, sügisel põle rakukestki kuulda - 2
- 15056 - Üts aastak süü ar tõõsõ aasta sita - 1
- 11566 - Talv süü ärä suve sitagi - 8
- 10947 - Suur om talvõ suu, lagja talvõ mago - 1
- 5239 - Küünla- ja paastumaarjapäevade vahe üteldakse kõige kehvem olevat: kass süüa siis ka ratsuid tuhlid - 1
- 13886 - Kui vastal müüda, siis liha ots - 1
- 12795 - Oa häitsemine om kõõ kitsamb aig - 3
- 13289 - Küll aga valge ära sööb, mis must kokku paneb - 1
- 12988 - Uusi rukkid ei või uue leivaga lõigata - 1
- 3674 - Kevadine siig ja sügisene piim, see oo peretütre roog - 3
- 3652 - Keväjä vana hopõn armas, sügüse vana kasuk kallis - 4
- 459 - Hea kulutatakse kõigepealt. Kui parem käes, siis kehvemast ei hoolita
- 460 - Ära raiska saadut korraga. Kes algul palju raiskab, jääb hiljem hätta (kes ei raiska, sel jätkub)
- 461 - Kui pole head (külla), aitab halvemastki (vähemastki). Hädaga kasutatakse ära nigeladki võimalused, hävitatakse säästud jms
- 462 - Kes suvel ei kogu, näeb talvel nälga. Korja ja hoia heal ajal, siis on hädaajal võtta. Raiska siis, kui vähe käes
- 463 - Kuidas tulek, nõnda minek; suur tulek - suur minek; kergelt saadud - kergelt lastud; vaevaga saadud - hoolega hoitud
- 464 - Ela oma võimalusi mööda, hoia kulud saamisega vastavuses. Suurgi tulek ei aita, kui raiskamine veel suurem. Suur kulutamine halvem kui väike saamine
- 465 - Raisata kergem kui saada. Saada kergem kui säästa. Koguda kergem kui säästa
- 466 - Endine lõpeb, kui uut ei lisandu. Lõppemise vastu pole garantiid
- FBB - Kogu ja säästa, ära pilla. Kes kogub, see saab, kes hoiab, sel on; pillaja näeb nälga
- FBC - Võimalus ja kasutamine
- FBD - Tahtmine ja saamine. Nõudlikkus, ahnus ja ihnsus
- FBE - "Käes" ja "ilmas". Süüa või säästa?
- FBF - Kasu ja kahju
- FBG - Põhiline ja täiendav, "mahuti" ja "mahutatav"
- FBH - Suurus, hulk, kvaliteet, komplektsus
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID