Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
- FAA - Taotlused, eesmärgid, vahendid, objektid, moodused; eeldused, võimed, oskused, tarkus
- FAB -
- FAC -
- FAD -
- FAE - Aja kasutamine: õigeaegselt, vara ja hilja; kiiresti ja aeglaselt
- FAF - Töö, virkus ja laiskus: nende füüsilisi, psüühilisi, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte
- FAG -
- [446-450] - Töö annab leiba, laiskus ja hooletus toob nälga
- 451 - Töö ja saagi, töö ja palga, vaeva ja kasu mitmesuguseid seoseid: enne töö, siis palk (saak); palk pole enda võtta; palk peab makstud saama jm
- 452 - Umbmäärasemaid kujundeid töö ja saagi või teo ja tulemuse vastavuse kohta üldisemalt
- 453 - Aktiivsel (tegijal, rahmeldajal, kõikeproovijal) juhtub head kui ka halba (passiivsel ei juhtu midagi)
- 4927 - Käimakoer juhtub vahest kändige, vahest kondige - 1
- 2459 - Jooksja koer saab ikka — puhu selga, teise sohe - 20
- 4825 - Kõndja iks kaits näge, saagu suvve või sälga - 3
- 9984 - Saaja miis iks saa, saagu suuhtõ vai sälgä - 5
- 11807 - Tegija ikke saab, ükskõik kas suhu vai selgä - 1
- 9968 - Rüüplejä-rääplejä iks saap, kas suuhe vai sälgä - 11
- 3698 - Kiipjälle-kaapjalle iks saa, ilmaistjälle ei saa midagi - 8
- 11810 - Tegijal juhtub mõndagi - 70
- 11795 - Tehtud tööst ikka saab: kui muud, siis pahandustki - 1
- 3459 - Ken kaik katsub, sie monda nägeb - 6
- 7091 - Kes keik mättad otsib, see keik marjad maitseb - 1
- 7631 - Kes kõik nõmmed kõntsib, see kõik marjad maitseb - 80
- 10602 - Kes kik soo sõit, see kik maa maits - 3
- 4824 - Kes keik kõnnid kõnnib, see keik marjad maitseb - 1
- 3087 - Kes kõik kaljad kaitseb, see kõik marjad maitseb - 1
- 4866 -
- [454-456] - Meeldiva ("magusa", "maitsmise") ja sellega kaasneva ebameeldiva ("kibeda", "kannatamise") vahekordi
- FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID