Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
- FAA - Taotlused, eesmärgid, vahendid, objektid, moodused; eeldused, võimed, oskused, tarkus
- FAB -
- FAC -
- FAD -
- FAE - Aja kasutamine: õigeaegselt, vara ja hilja; kiiresti ja aeglaselt
- 400 - Igal asjal oma aeg; igal ajal omad asjad. Tee kõik omal (õigel, seatud) ajal
- 401 - Aega tuleb kalliks pidada, ei või raisata; aeg kaob kiirelt, ei peatu ega tule tagasi
- 402 - Teotse siis, kui hetk soodne; ära lase saavutatut käest. Lased õige aja mööda, näed enam vaeva
- 403 - Rakenda meetmed õigeaegselt: kui õnnetus (oht, puudus) juba käes, siis on hilja. Kergem tõkestada väikest kui suurt ohukollet
- 404 - Parem vara kui hilja: hommikune töö õhtusest parem. Varane jõuab jaole, saab süüa; hiline jääb ilma, kannatab kahju
- 405 - Tõuse vara ja jää vara õhtule. Ära võta ööst tööajale lisa, sellest pole kasu
- 406 - Ära jäta tööd homseks (sööki ja juttu võib jätta). Täna tehtu on homme eest leida
- 407 - Töö edukus nädalapäeviti. Pühapäevasel tööl pole õnnistust
- 408 - Esimene on parim; ära põlga esimest anssi
- 409 - Esimene läheb nurja
- 410 - Enneaegne, liiga varane läheb nurja
- 411 - Ära tee asju enne, kui aeg küps, eeltingimused olemas
- 412 - Ära arvesta kasuga, mis alles saamata; ära aruta võimalusi, mis alles tekkimata jne
- 413 414 -
- 415 - Liiga vara valmistutakse - õigel ajal hilinetakse või unustatakse
- 416 - Aeg annab head nõu: ära kiirusta otsustega
- 417 - Parem aeglaselt kui ruttu: pikkamisi tehes saab korralik, ruttu lohakas ja poolik; tormakus võib tuua äpardusi, väsitab, aeglaselt jõuab pigemini sihile
- 106 - Ega aeg pole jänes - 5
- 2525 - Ega Jumal põle kiiret loond, Jumal on hiired loond - 18
- 3702 - Kiirust on tarvis kirpude püüdämiseks - 7
- 134 - Aegamööda asjad käivad - 105
- 408 - Asi aetas aigupitten, tüü tetäs kõrdapitten - 1
- 11696 - Ikka tasa ja targu - 7
- 11697 - Tasa ja targu, madalast ja märgu - 2
- 11699 - Parem tasa kui väga - 3
- 131 - Ärä ajast ede kibu - 1
- 103 - Anna aega atra seada - 35
- 898 - Hea asi nõuab aega - 3
- 980 - Hea töö tarvitab ka head aega - 2
- 56 - Aega läheb, aga asja saab - 38
- 89 - Aiga lääb, hää saab - 1
- 133 - Aegamööda asi parem - 3
- 132 - Aegamööda asi kaunis - 7
- 3471 - Mida kauem, seda kaunim - 1
- 3472 - Mis kaua tuleb, tuleb kauniste - 1
- 3551 - Mida kauem kiedad, seda magusam maitseb - 1
- 8785 - Pikem keeb, parem saab - 1
- 8786 - Pitka vindub, parem paindub - 1
- 8784 - Mis pikalt tuleb, tuleb hästi - 3
- 9887 - Rutaka tüe rumala, hillukse tüe ilusa - 40
- 4954 - Kärme töö on kärnikane - 30
- 8487 - Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene - 165
- 9892 - Rutu töö on hooletu - 1
- 3379 - Kass pia puja tege, a sõkõ sünnüse - 35
- 862 - Hatt tege poja, esi niil perse - 2
- 8876 - Pirr-parr tehtud, lirr-larr lõhutud - 1
- 1801 - Hädalisel pole hända taga - 55
- 1802 - Hädalisel pole ilmas hääd järge ega nibedal õiget nõu - 1
- 9889 - Rutul ei ole leent - 20
- 5377 -
- 9891 - Rutul rutu asjad, tiitsul tiitsu teod - 1
- 10546 - Mida sitem, seda rutem - 1
- 8070 - Parem eest oodata kui takka vaadata - 4
- 11754 - Enne teha, pärast näha / oli ju mitmele paha - 1
- 9888 - Kel rutt, sel nutt - 1
- 5184 - Ei küsita, kui kaua on seda tehtud, küsita, kes on seda tehend - 4
- 4956 - Kärmest jookseb madal vesi, pikka jookseb sügav vesi - 1
- 4946 - Kärbes on küll kärmas, aga ta tööd põle kusagil näha, ämblikku näe kusagil liikumas, ta võrkusi kõik kohad täis - 1
- 11997 - Tigu lähäb küll tasa, aga vaata, kui rasvane ta ise on - 1
- 5336 - Laisal pole kuskil kohas hea - 1
- 3700 - Liiga kiire sõit aeab vankri kraavi - 1
- 9928 - Räpakas hobune rikub roomad - 25
- 9929 - Räpätelen ei saa kaugõlõ - 1
- 9774 - Ripa-ropa lõhub riista, pillab ära pilla-palla - 3
- 12933 - Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, hiljuke elab edasi - 40
- 14504 - Ära väsib äkiline, vastu peab pikaline - 15
- 9897 - Kiä ruttu juusk, tuu pia väsüs - 1
- 8488 - Pia lägünes, pia kistus - 1
- 2467 - Ära joose uisapäisa - 4
- 11798 - Tii aigapiti, sis saat ennemp valmis - 1
- 11698 - Tasa sõidad, kaugemale jõuad - 35
- 1872 - Härjamees viimaks säälsamas, kus hobusemees - 8
- 139 - Aegamööda saab härg jänesele järele - 55
- 418 - Parem ruttu kui aeglaselt; tee oma töö ja käi oma käigud kiiresti
- 419 -
- FAF - Töö, virkus ja laiskus: nende füüsilisi, psüühilisi, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte
- FAG -
- FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID