Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
- FAA - Taotlused, eesmärgid, vahendid, objektid, moodused; eeldused, võimed, oskused, tarkus
- FAB -
- FAC -
- FAD -
- FAE - Aja kasutamine: õigeaegselt, vara ja hilja; kiiresti ja aeglaselt
- 400 - Igal asjal oma aeg; igal ajal omad asjad. Tee kõik omal (õigel, seatud) ajal
- 401 - Aega tuleb kalliks pidada, ei või raisata; aeg kaob kiirelt, ei peatu ega tule tagasi
- 402 - Teotse siis, kui hetk soodne; ära lase saavutatut käest. Lased õige aja mööda, näed enam vaeva
- 403 - Rakenda meetmed õigeaegselt: kui õnnetus (oht, puudus) juba käes, siis on hilja. Kergem tõkestada väikest kui suurt ohukollet
- 404 - Parem vara kui hilja: hommikune töö õhtusest parem. Varane jõuab jaole, saab süüa; hiline jääb ilma, kannatab kahju
- 129 - Võta aega eest, ära tagant võta - 1
- 13680 - Varra om koolta, mitte üles tulla - 1
- 1261 - Hilja sisse, vara välja - 1
- 9175 - Põlga hillast, är põlgku varajast - 1
- 13711 - Varatse asja vastu ei saa ükski - 4
- 13694 - Varane ei kahatse ilmeski - 3
- 13672 - Mida varem, seda parem - 95
- 3020 - Parem kaks päeva varem kui üks päev hiljem - 2
- 13688 - Parem on varane mees kui hiline - 1
- 9280 - Parem pääva peast kinni hakata kui pääva persest - 3
- 4263 - Parem on enne koitu kooti lüüa kui päävavalgel pinta pillata - 1
- 1436 - Homigu pead nii vara tõusma, et valge varblase kätte saad - 1
- 13286 - Kui sa valget varblast ei näe, siis sa ilmas õnne ei tunne - 1
- 13285 - Kes valget varblast ei ole näinud, ega sest põllumeest ei saa - 1
- 4261 - Kui koit koidab, siis hiline roidab - 1
- 1463 - Hommikutunnil on kuld suus - 10
- 1462 - Homikutunnid on kuldatunnid - 1
- 1457 - Hommikune aeg — kuldne aeg - 2
- 1460 - Hommikune töö kuld, õdakune töö muld - 5
- 1453 - Paremb hommugu varra ku õdagu hilda - 2
- 1456 - Hummogune huul um inämb kui õdagune tüü - 2
- 1455 - Paremp hummukuni tett kui õdakuni mõtelt - 1
- 1445 - Hommuku ole hoolikas — õhtu rahu raugeve - 1
- 14680 - Õnn hoolas hommikult - 1
- 13668 - Kes vara tõuseb, see palju näeb - 1
- 158 - Kes enne agu alustap, sii valgen ei tunne vaeva - 1
- 10264 - See nüüd seisab, kes enne jookseb - 1
- 4253 - Kes enne koitu kobistab, see varem leivameheks saab - 10
- 13997 - Kes enne veskile jõuab, see jahvatab enne - 15
- 507 - Kes ees, see mees - 95
- 9258 - Kes ei võta päeva peast, see ei saa päeva pe-st - 1
- 13815 - Mis vares see on, mis vara ei lenda - 3
- 13698 - Varane lind leiab ikka tera - 1
- 13674 - Vara linnuke tõuseb, vara ka nokki puhastab - 1
- 13702 - Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu - 310
- 1248 - Hiline alles haigutab, aga varajane pühib juba perset - 3
- 13703 - Varane vaatab pugu alla, hiline saba alla - 7
- 14080 - Viimane vares kaabib kõik hunikud laiali - 1
- 1255 - Hiline vares iks nälgä näge - 1
- 1256 - Hillane vares jääb saagist ilma - 4
- 1263 - Kes hiljaks jääb, see ilma jääb - 60
- 13699 - Varane miis vahestki ilma, hiline miis iki ilma - 1
- 13671 - Ku varra üles tult, süüt leevä är'; ku makat kavva, makat võla' kaala - 2
- 11233 - Hakka siis süömä, kui muud sidäle hakkavad - 2
- 9994 - Kui ei jõvva saagi ajal, peräst enämb ei saa - 1
- 8782 - Pikalisele saava pini-pärä' - 1
- 3468 - Kes kaua magab, seld kuer kinged süöb - 3
- 3470 - Kes kavva maka, jääs kaal haigõst - 1
- 14159 - Viivitusel on palju vigu - 1
- 14147 - Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal - 3
- 405 - Tõuse vara ja jää vara õhtule. Ära võta ööst tööajale lisa, sellest pole kasu
- 406 - Ära jäta tööd homseks (sööki ja juttu võib jätta). Täna tehtu on homme eest leida
- 407 - Töö edukus nädalapäeviti. Pühapäevasel tööl pole õnnistust
- 408 - Esimene on parim; ära põlga esimest šanssi
- 409 - Esimene läheb nurja
- 410 - Enneaegne, liiga varane läheb nurja
- 411 - Ära tee asju enne, kui aeg küps, eeltingimused olemas
- 412 - Ära arvesta kasuga, mis alles saamata; ära aruta võimalusi, mis alles tekkimata jne
- 413 414 -
- 415 - Liiga vara valmistutakse - õigel ajal hilinetakse või unustatakse
- 416 - Aeg annab head nõu: ära kiirusta otsustega
- 417 - Parem aeglaselt kui ruttu: pikkamisi tehes saab korralik, ruttu lohakas ja poolik; tormakus võib tuua äpardusi, väsitab, aeglaselt jõuab pigemini sihile
- 418 - Parem ruttu kui aeglaselt; tee oma töö ja käi oma käigud kiiresti
- 419 -
- FAF - Töö, virkus ja laiskus: nende füüsilisi, psüühilisi, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte
- FAG -
- FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID