Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- 321 - Abielu röövib vabaduse, toob hoolt ja muret
- 322 - Paariminejad on pimedad, hiljem pettuvad, jahtuvad, muutuvad. Valitu enne pulmi lahke, usin jne, pärast kuri, lohakas jne.
- 323 - Ämm ja minia
- 8095 - Ori saa aastapalga, päeveline päeväpalga, minni ei saa midägi - 1
- 8080 - Harvast orja kiidetakse, miniat ei millalgi - 13
- 5543 - Last unest unesse, neitsikäst tööst töösse - 1
- 5549 - Latsele lauldas, mõrsja mõistku - 50
- 6843 - Minial on hobuse kannatus ja koera alandus - 1
- 7553 - Noorikõl piät olõma jänese jala' ja kuninga meel - 1
- 8652 - Kes pereminiks või -väiks läheb, see jätku süda koju - 1
- 6844 - Mini peab ämma altjala käima - 1
- 14785 - Ämmale mine lumise jalaga, aga mitte tuhkase savaga - 1
- 6846 - Minni meeleline, meheimä armuline - 2
- 6847 - Niikavva minni hää, kui mesileibä om - 1
- 6842 - Minial om mitu viga, ämmal ei häda kedagi - 55
- 6845 - Mini ämma apteek - 4
- 10290 - Ehk oleks ma küll seliti sängis, aga kulp olgu ikka minu käes - 1
- 6841 - Miniaga see elu on nagu lammakael niita ja nagu kotikangas hakata ja kotikangas lõpetada - 1
- 4686 - Kurun iks kostipulga, vana naese vastulise - 1
- 1699 - Häbene äia, häbene ämma kaks-kolm päiva, ja siis kanna kaivu - 1
- 1640 - Hunt süöb selle ämma ära, keda minia kiidab - 1
- 7224 - Naane ei ole kunagi jutukatsõmb kui umma miist kitteh ja mehe immä laiteh - 1
- 14787 - Ämm tuleb visata õhtu hargiga ahju peale ja hommiku roobiga maha tõmmata - 1
- 14788 - Ämmaeided ja küpsekaalid on kõige paremad siis, kui nad külmad on - 2
- 12116 - Tukiving ja roobisuits on ämma suretajad - 1
- 324 - Väimees. Koduväi koerapõli
- 325 - Abielust ei pääse kuhugi. Ära kipu isakoju tagasi
- 326 - Elama asumine on raske. Elades elujärg paraneb
- 327 - Paaris parem elada
- 328 - Naine vananeb mehest kiiremini (eriti halva mehe käes)
- 329 - Läbisaamisprobleem abielus. Hea ja kuri teinepool. Tülitsemine
- 330 - Kas ja kui palju võib mees naist (naine meest) peksta: tuleb / võib / ei tohi; naist peab hoidma
- 331 - Kuri naine on töökas, hoiab kodu korras (hea mitte)
- 332 - Naiste töö lõpmatusest, märkamatusest ja väärtusetusest; veidrusi riistade kasutamisel
- 333 - Mees peab tooma, naine meest ootama ja söötma. Laisk, tööta mees on nuhtluseks. Hea naine maja lukk, paha võib paljugi raisata
- 334 - Juhiroll perekonnas
- 335 - Naise ja mehe mõistusest ja meelemuutlikkusest
- 336 - Meeste mehisusest ja jõust; meeste ja naiste nutust; naiste vihast ja tülist
- 337 - Kas naine on inimene?
- 338 - Naiste kõne eripärast, rääkimishimust, kurjast keelest ja kuratlikust loomusest
- 339 - Saladuste jagamisest abikaasade vahel
- 340 - Naist ei või uskuda. Naine on üks asju, mida ei tohi jätta järelevalveta ega anda teise kätte
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID