Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- 241 - Rasedus ja lapse sünd
- 242 - Väikelaps, tema hooldamine ja imetamine. Amm, lapsehoidja
- 243 - Lapse ristimine. Vaderid. Nimi
- 244 - Lapse kasv ja areng, ealine omapära
- 245 - Prognoose lapse tulevaste omaduste ja käekäigu kohta. Inimese iseloom avaldub juba lapsena
- 246 - Kuidas vanemad, nõnda lapsed (pärilikkus, eeskuju)
- 247 - Lapsed vanemaist erinevad, ei jätka vanemate kurssi. Vanemate pahed, päritolu jms ei loe
- 248 - Kus elamist, seal lapsi. Parem lastega kui lasteta
- 249 - Laste hulk. Ainus laps
- 250 - Esimene laps ja järgmised. Viimane laps
- 251 - Lapsega naine. Lapsed on / ei ole koormaks, segavad / ei sega tööd
- 252 - Kus lapsi, seal leiba
- 253 - Lastest on abi. Laste töölesundimine / säästmine, töövõime. Iga sunnib tööle, toob kohustusi
- 254 - Laps ei vaja väga head toitu, rõivast, sooja, puhkust, kasimist, ravi jne; ei vääri seda, talub palju, on ise hoolimatu. Lapse tahtmised kerged täita; ei vääri tähelepanu; on lõputud
- 255 - Laps on rumal, vajab järelevalvet ja kaitset. Ohtlikud mänguasjad
- 256 - Lapsed räägivad tõtt, kuulevad ja lobisevad välja pere saladusi
- 257 - Lapsed vajavad hoolitsust; lapse vajadused pakilisemad, rahuldatakse esmajärjekorras
- 258 - Vanem rõõmustab, kui lapsel hea, elab kaasa lapse hädale. Igale oma laps armas
- 259 - Seni laps hooldatud, kuni ema (ja isa) elus. Ema juures on hea. Ema arm põhjatu
- 260 - Ema ja isa kõrvutusi: kumb lapsele tähtsam, mis osa kummalgi jne. Isa karmim, ema hellem
- [261-263] - Hirmu ja armu vahekordi laste kasvatamisel
- 261 - Peks ei tee paha, on vajalik ja tõhus kasvatusmeetod; liigsel hellitamisel pole mõtet
- 14191 - Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata - 1
- 5806 - Liha ei kõlba soolata ja lats ilma vitsata - 20
- 8407 - Pargit nahk saa õks parembas - 1
- 4695 - Anna kutsikale vitsu, et ta koeraks ei kasva - 1
- 367 - Mida armsam laps, seda kibedam vits - 175
- 7856 - Kes oma last armastab, see teda ka karistab - 5
- 14255 - Kes vitsa ei pruugi, vihkab oma poega - 6
- 14262 - Vits om viha rohi - 1
- 3332 - Kasejuust ja tetreleib on lapse rohi - 2
- 3339 - Kasemahl on magus, aga kasevits on valus - 1
- 14266 - Vitsahirm on lapse nuhtlus - 3
- 14265 - Ei vitsahirm ole kenegille paha tehnd - 3
- 3341 - Küll kask kasvatab ja paju painutab - 2
- 8225 - Paha lastele ja ülekohtustelle on Jumal kaseoksad loonud - 1
- 1299 - Küll hirm hääks teeb - 3
- 14261 - Vits kasutas hää latse - 1
- 14263 - Vits teeb hää lapse, selge leib suure mehe - 1
- 3155 - Ega kanapoeg sellest haiget saa, kui kana ta peale astub - 1
- 14258 - Vitsaga peksmine last ei tapa - 2
- 3335 - Vits ei riku konti - 3
- 14257 - Vii-i vits hauda, kutsu-ui kulatsk tagasi - 3
- 14267 - Vitsahoobi' kisuva latse hinge põrgust välla - 2
- 14019 - Vihaga peksad — viha külvad, heaga peksad — head külvad - 1
- 5524 - Laps nutab, kui pestakse, pärast magab magusamast - 1
- 5494 - Lapse kohus om pea mõistet - 1
- 7921 - Oma lapsega võib keik teha — lüe ehk lükka - 1
- 5465 - Kui last karistad, siis ära kahetse perra - 1
- 8250 - Ei palja paiga kasvata sa poisslapsi üht - 1
- 1217 - Ära hellita last ülearu, ega tast kahte ei kasva - 1
- 14927 - Ära ühest üheksat kasvata - 2
- 262 - Tuleb anda nii hirmu kui armu; mida kellelegi
- 263 - Sõna mõjusam kui vits: hea kuuletub isegi, pahale ei aita pekski
- 264 - Hea ja paha laps: mis nad teevad ja mis nendega tehakse
- 265 - Mitmesugust kasvatusest: selle vajalikkus, raskus, taotletavad tulemused, paradoksid
- 266 - Kasvata last noorelt, hiljem enam ei mõju
- 267 - Halb kasvatus, liigne hellitamine tasub end kurjasti; paha laps vanematele nuhtluseks, elab auta, jääb ilma õpetada
- 268 - Laps ärgu tükkigu vanemat õpetama, ärgu haukugu, ärgu sekkugu täiskasvanute jutusse
- 269 - Hoiatusi isa-ema löömise, vanemaile vastuhaku eest
- 270 - Laps peab kurja meeles. Kasvab laps, kasvab kurjus
- 271 - Kui vanem lastele hea, siis ka lapsed vanemale. Vanemad lastele head, lapsed vanemaile halvad. Vanemaid paha toita, laste leib paha süüa; mehe juures parem kui laste juures
- 272 - Lapsest saab taas vanem. Kuidas sina vanematega, nii sinu lapsed sinuga
- [273-276] - Tütar ja poeg
- 277 - Vana hoidku majaohjad oma käes, kuni võimalik
- 278 - Mitmesugust täikasvanud lastest: vanemate vaeva tasumisest, kodunt lahkumisest, mehelepanekust ja naitumisest. Suured lapsed - suured mured
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID