Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- 241 - Rasedus ja lapse sünd
- 242 - Väikelaps, tema hooldamine ja imetamine. Amm, lapsehoidja
- 243 - Lapse ristimine. Vaderid. Nimi
- 244 - Lapse kasv ja areng, ealine omapära
- 245 - Prognoose lapse tulevaste omaduste ja käekäigu kohta. Inimese iseloom avaldub juba lapsena
- 246 - Kuidas vanemad, nõnda lapsed (pärilikkus, eeskuju)
- 247 - Lapsed vanemaist erinevad, ei jätka vanemate kurssi. Vanemate pahed, päritolu jms ei loe
- 248 - Kus elamist, seal lapsi. Parem lastega kui lasteta
- 249 - Laste hulk. Ainus laps
- 250 - Esimene laps ja järgmised. Viimane laps
- 251 - Lapsega naine. Lapsed on / ei ole koormaks, segavad / ei sega tööd
- 252 - Kus lapsi, seal leiba
- 253 - Lastest on abi. Laste töölesundimine / säästmine, töövõime. Iga sunnib tööle, toob kohustusi
- 254 - Laps ei vaja väga head toitu, rõivast, sooja, puhkust, kasimist, ravi jne; ei vääri seda, talub palju, on ise hoolimatu. Lapse tahtmised kerged täita; ei vääri tähelepanu; on lõputud
- 255 - Laps on rumal, vajab järelevalvet ja kaitset. Ohtlikud mänguasjad
- 256 - Lapsed räägivad tõtt, kuulevad ja lobisevad välja pere saladusi
- 257 - Lapsed vajavad hoolitsust; lapse vajadused pakilisemad, rahuldatakse esmajärjekorras
- 258 - Vanem rõõmustab, kui lapsel hea, elab kaasa lapse hädale. Igale oma laps armas
- 259 - Seni laps hooldatud, kuni ema (ja isa) elus. Ema juures on hea. Ema arm põhjatu
- 260 - Ema ja isa kõrvutusi: kumb lapsele tähtsam, mis osa kummalgi jne. Isa karmim, ema hellem
- [261-263] - Hirmu ja armu vahekordi laste kasvatamisel
- 264 - Hea ja paha laps: mis nad teevad ja mis nendega tehakse
- 265 - Mitmesugust kasvatusest: selle vajalikkus, raskus, taotletavad tulemused, paradoksid
- 266 - Kasvata last noorelt, hiljem enam ei mõju
- 267 - Halb kasvatus, liigne hellitamine tasub end kurjasti; paha laps vanematele nuhtluseks, elab auta, jääb ilma õpetada
- 268 - Laps ärgu tükkigu vanemat õpetama, ärgu haukugu, ärgu sekkugu täiskasvanute jutusse
- 269 - Hoiatusi isa-ema löömise, vanemaile vastuhaku eest
- 270 - Laps peab kurja meeles. Kasvab laps, kasvab kurjus
- 271 - Kui vanem lastele hea, siis ka lapsed vanemale. Vanemad lastele head, lapsed vanemaile halvad. Vanemaid paha toita, laste leib paha süüa; mehe juures parem kui laste juures
- 635 - Emä lastele ladusa, lapsed emäle ladusamad - 1
- 633 - Emä hellitäp tüdärt, tüdär sütsitap söät - 2
- 632 - Emä helli lapsele, laps vali vanemalle - 1
- 13643 - Vanembide süa laste küllen, lastel kivi küllen - 12
- 608 - Ema ei sünni vakka ega varna - 1
- 716 - Edimält mahup üte hamme sisse, perast ei mahu ütte tarre - 1
- 14844 - Üheksa last mahuvad ühe ema põue, aga üks ema ei mahu üheksa lapse õue - 40
- 14973 - Üks isa toidab üheksa last, aga üheksa last ei jõua üht isa toita - 50
- 646 - Imä kasvatas hulga latsi är', aga hulga latsi oma imäga püstü hädäh - 1
- 5445 - Ega lats söödä-äi vanõmbit, vanõmba süütvä latsi - 1
- 1064 - Hüä latsõ variva vanõmbit, halvu latsi variva vanõmba - 1
- 13642 - Vanemba puu kakke-ei latsile kandeh, laste puu kakkes ar vanembide iist varjateh - 8
- 3423 - Kasuks, mis vana teeb, kahjuks, mis vana sööb - 6
- 5536 - Laste laud on kõrge - 1
- 637 - Emäle om laste leib kõrgen - 2
- 5539 - Laste leib on liivane - 3
- 5565 - Lastõ leib om vallus süvvä - 1
- 5538 - Laste leib jääb kurku kinni - 1
- 8929 - Poigõ leib lätt risti kaalast alla, mehe leib piuta - 3
- 6685 - Paremb mehe agananõ ku poigõ puhas leib - 1
- 792 - Paremb halva mehe jalutsih ku hüä poja pähütsih - 4
- 5158 - Kümme hääd last ei massa mitte ütte kurja miist - 1
- 14960 - Üits vanamiis om parep kui ütesse hüvät poiga - 1
- 272 - Lapsest saab taas vanem. Kuidas sina vanematega, nii sinu lapsed sinuga
- [273-276] - Tütar ja poeg
- 277 - Vana hoidku majaohjad oma käes, kuni võimalik
- 278 - Mitmesugust täikasvanud lastest: vanemate vaeva tasumisest, kodunt lahkumisest, mehelepanekust ja naitumisest. Suured lapsed - suured mured
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID