Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- 241 - Rasedus ja lapse sünd
- 12710 - Tühine mees ei saa naisel piima lahti - 1
- 508 - Ees aeda on param kut taga vedada - 1
- 7855 - Kes no uma vere vette viskas vai uma kasu kaivu - 1
- 14551 - Oige inimene tuob lapse ilmale - 1
- 6023 - Mes luoja luob, sidä tuoja tuob - 8
- 8924 - Poiga kand puusan, tüdärd kand terän - 1
- 12762 - Tütar võtab ema ilu, poeg paneb puna palge - 1
- 1268 - Hillukesest saab inimene, enneaegsest asjaline - 1
- 672 - Enne aiga saab aiva tarka, hiljatsest saab ilmirikkas - 1
- 8893 - Pisuke ajab suure nurka - 1
- 14468 - Väikene käänd suure sällüle - 1
- 3121 - Kana kaagutab pärast, naine enne - 1
- 10373 - Sigagi on kolm päeva pesas - 3
- 6660 - Miis lätt tii pääle, võtt kalmu kaala; naine lätt nulka, võtt kalmu kaala - 3
- 4281 - Kolm kuud on haud lahti nurganaisel. Üeksä nädäla on haud lahti - 2
- 8961 - Poisslaste sündimine ja kividega mängimine on sõjaeelne töö - 1
- 8956 - Poiss puunäkk, tüdruk takunokk - 2
- 7593 - Nurganaist visatasse kuuma kivigagi nukka, kui kedagi muud viia põle - 12
- 242 - Väikelaps, tema hooldamine ja imetamine. Amm, lapsehoidja
- 243 - Lapse ristimine. Vaderid. Nimi
- 244 - Lapse kasv ja areng, ealine omapära
- 245 - Prognoose lapse tulevaste omaduste ja käekäigu kohta. Inimese iseloom avaldub juba lapsena
- 246 - Kuidas vanemad, nõnda lapsed (pärilikkus, eeskuju)
- 247 - Lapsed vanemaist erinevad, ei jätka vanemate kurssi. Vanemate pahed, päritolu jms ei loe
- 248 - Kus elamist, seal lapsi. Parem lastega kui lasteta
- 249 - Laste hulk. Ainus laps
- 250 - Esimene laps ja järgmised. Viimane laps
- 251 - Lapsega naine. Lapsed on / ei ole koormaks, segavad / ei sega tööd
- 252 - Kus lapsi, seal leiba
- 253 - Lastest on abi. Laste töölesundimine / säästmine, töövõime. Iga sunnib tööle, toob kohustusi
- 254 - Laps ei vaja väga head toitu, rõivast, sooja, puhkust, kasimist, ravi jne; ei vääri seda, talub palju, on ise hoolimatu. Lapse tahtmised kerged täita; ei vääri tähelepanu; on lõputud
- 255 - Laps on rumal, vajab järelevalvet ja kaitset. Ohtlikud mänguasjad
- 256 - Lapsed räägivad tõtt, kuulevad ja lobisevad välja pere saladusi
- 257 - Lapsed vajavad hoolitsust; lapse vajadused pakilisemad, rahuldatakse esmajärjekorras
- 258 - Vanem rõõmustab, kui lapsel hea, elab kaasa lapse hädale. Igale oma laps armas
- 259 - Seni laps hooldatud, kuni ema (ja isa) elus. Ema juures on hea. Ema arm põhjatu
- 260 - Ema ja isa kõrvutusi: kumb lapsele tähtsam, mis osa kummalgi jne. Isa karmim, ema hellem
- [261-263] - Hirmu ja armu vahekordi laste kasvatamisel
- 264 - Hea ja paha laps: mis nad teevad ja mis nendega tehakse
- 265 - Mitmesugust kasvatusest: selle vajalikkus, raskus, taotletavad tulemused, paradoksid
- 266 - Kasvata last noorelt, hiljem enam ei mõju
- 267 - Halb kasvatus, liigne hellitamine tasub end kurjasti; paha laps vanematele nuhtluseks, elab auta, jääb ilma õpetada
- 268 - Laps ärgu tükkigu vanemat õpetama, ärgu haukugu, ärgu sekkugu täiskasvanute jutusse
- 269 - Hoiatusi isa-ema löömise, vanemaile vastuhaku eest
- 270 - Laps peab kurja meeles. Kasvab laps, kasvab kurjus
- 271 - Kui vanem lastele hea, siis ka lapsed vanemale. Vanemad lastele head, lapsed vanemaile halvad. Vanemaid paha toita, laste leib paha süüa; mehe juures parem kui laste juures
- 272 - Lapsest saab taas vanem. Kuidas sina vanematega, nii sinu lapsed sinuga
- [273-276] - Tütar ja poeg
- 277 - Vana hoidku majaohjad oma käes, kuni võimalik
- 278 - Mitmesugust täikasvanud lastest: vanemate vaeva tasumisest, kodunt lahkumisest, mehelepanekust ja naitumisest. Suured lapsed - suured mured
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID